Swedbanki uuring: ligi pool Eesti elanikkonnast liigitab end keskklassi

End keskklassi liigitavate elanike arv on viimase kuue aastaga kasvanud 20 protsendipunkti, ulatudes pea pooleni Eesti elanikkonnast, selgus Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellimusel läbi viidud uuringu tulemustest. Kõige olulisemaks keskklassi iseloomustavaks tunnuseks peetakse endiselt isikliku eluaseme omamist. 

Vaata uuringutulemuste tutvustust siin.

Võrreldes varasemate aastatega on märgata, et inimesed hindavad oma hakkama saamist selgelt positiivsemalt. Kui 2022. aastal pidas end keskklassi kuuluvaks 33% vastanutest, siis tänavu lausa 49%.

Uuringus osalenute arvates kuulub keskklassi inimene, kelle keskmine netosissetulek jääb 2100–3013 euro vahele. 2022. aastal peeti keskklassi kuuluvaks inimest, kelle sissetulek jäi vahemikku 1884–2911 eurot. Keskklassi sissetulekupiiride tajumises kasvab kiiremini miinimumpiir. See on ka mõistetav, sest samal perioodil on palgakasv olnud 17% ja hinnad on kasvanud 12%.

Kes peavad end jõukaks, keskklassiks või vaeseks?

Uuringus osalenutel paluti anda hinnang oma pere kohta ehk valida, kas nad kuuluvad majandusliku olukorra järgi kõrgemasse keskklassi ehk jõukate sekka, keskklassi, madalamasse keskklassi või puudust kannatavate hulka. 

Kõrgemasse keskklassi liigitas end 6% vastanutest, kelle hulgas olid eelkõige üle 2000-eurose sissetulekuga inimesed. Teistest sagedamini liigitasid end kõrgemasse klassi 18–34-aastased, Tallinna elanikud ja eestlased. 

Keskklassi liigitasid end peamiselt 35–49-aastased inimesed, kes teenivad samuti valdavalt üle 2000 euro või vähemalt 1100–2000 eurot. Seejuures on end keskklassi liigitavate elanike vanus ajas kasvanud.

Madalamasse keskklassi liigitas end 39% vastanutest, kes teenivad peamiselt 801–1100 eurot kuus, elavad väikelinnas ja on 50–74-aastased. Puudust kannatavaks või vaeseks pidas end 6% vastanutest, peamiselt 50–74-aastased inimesed, kelle sissetulek on kuni 800 eurot kuus. Ennast vaeseks pidavate hulk on langustendentsis.

Keskklassi kuuluv inimene omab kinnisvara ja saab meelepäraseid kulutusi teha

Nagu ka 2018. ja 2022. aastal läbi viidud uuringute andmed näitavad, iseloomustab Eesti elanike arvates keskklassi kõige paremini isikliku eluaseme omamine (68%). Lisaks arvab 46% inimestest, et keskklassi kuuluv inimene saab lubada lisakulutusi (näiteks restorani, spaa, kultuuri- ja meelelahutusürituste külastamist, taksosõite, koduremonti) pärast kohustuslike väljaminekute tegemist, ning 37%, et ta võib vähemalt kord aastas teha reisi välismaale.

Aastatega on oluliselt kasvanud nende inimeste arv, kes hindavad auto omamise võimaluse asemel hoopis selliste säästude omamist, mis on suuremad kui kolme kuu sissetulek. Siin on ka vanusegruppides erinevused. Noored peavad olulisemaks võimalusi teha lisakulutusi ja reisida, vanemaealised inimesed hindavad aga eluaseme ja säästude omamist.

Uuringu andmetel on oluliselt kasvanud vaba raha hulk, mis peaks keskklassi kuuluval perel alles jääma pärast kohustuslikke väljaminekuid, nagu ostud, maksud ja maksed. Kui 2018. aastal hinnati, et pere peale võiks jääda alles 1265 eurot, siis tänavu on summa tõusnud 1628 euro peale.

Kuidas tajutakse keskklassi Balti riikides?

Võrreldes Eestiga on Lätis ja Leedus vähenenud nende inimeste arv, kes end keskklassi liigitavad. Lätis on see näitaja vähenenud nelja protsendipunkti võrra ning tänavu peab end keskklassi kuuluvaks 40% vastanutest. Leedus peab end keskklassi esindajaks 51% vastanutest, mis on võrreldes eelmise uuringuga kolme protsendipunkti võrra väiksem näitaja. 

Kui Eesti elanikud arvasid, et keskklassi liigituva pere väikseim kuine netosissetulek pereliikme kohta peaks olema 1611 eurot, siis Leedu elanike arvates peaks see olema 1479 eurot. Läti elanike silmis kuulub keskklassi aga pere, kus ühe pereliikme kohta on minimaalne igakuine sissetulek 1259 eurot. 

Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellitud uuringu viis läbi Norstat 2024. aasta juunis. Uuringus osales 1000 inimest vanuses 15–74 aastat.

Swedbanki Rahaasjade Teabekeskus on loodud 2010. aastal eesmärgiga toetada inimesi majandusotsuste tegemisel, jagada teadmisi rahaasjade korraldamisest ning aidata kaasa finantskirjaoskuse edendamisele Eestis.