Uuring: Ligi pooled inimesed plaanivad jõulukingitusele kulutada 50-200 eurot

Kolmandik inimestest plaanib jõulukingituse teha 3-4 inimesele ning kingituste maksumus jääb sagedamini 50-200 euro piiresse, selgus Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellitud uuringust. Mehed plaanivad teha kallimaid kinke kui naised, kuid naised teevad jõulukinke rohkematele inimestele kui mehed.

Kinkidele kulutatav rahasumma

Pooled Eesti pered plaanivad tänavu jõulude ja uusaasta kingitustele kulutada 51-200 eurot. Kuni 50 eurot plaanib kulutada 16% peredest, 201-300 eurot 12% ja üle 500 euro kavatseb kulutada 4% vastanutest. Võrreldes 2018. aastaga on vähesel määral kasvanud nende inimeste osakaal, kes plaanivad kulutada jõulukinkidele üle 200 euro.

Rahaasjade Teabekeskus

Ühele kingile kulutatav rahasumma

Elanikest 8% ei plaani jõulukinkidele raha kulutada, 12% plaanib ühele kingile kulutada keskmiselt kuni 10 eurot, 26% 11-20 eurot, 15% 21-30 eurot, 17% 31-50 eurot, 8% 51-100 eurot ning 4% üle 100 euro.

Potentsiaalne kingisaajate arv

Kõige sagedamini tehakse kingitusi 3-4 inimesele (31%) ning palju on ka peresid, kus tehakse 5-6 kinki (23%). Väiksema sissetulekuga peredes tehakse kingitusi vaid kitsamas pereringis. Jõukamate perede seas on enam neid, kes teevad kingitusi viiele ja enamale inimesele. Kolme aasta võrdluses on tehtavate kingituste hulk järjest vähenenud.

Soovituim jõulukink

Suur osa inimestest ei soovi saada kingituseks materiaalseid asju. Kõige enam soovitakse, et pere saaks jõulude ajal kokku ja 14% inimestest soovib asjade asemel kingituseks saada elamusi. Vaid 11% sooviks saada kingituseks raha või mõne kaupluse kinkekaarti.

Tööandjalt soovitakse kõige enam jõulukingiks saada jõulupidu või mõnd muud ühisüritust koos kolleegidega (18%). Kaubanduskeskuse või kaupluse kinkekaarti sooviks saada 13%. Võrreldes eestlastega eelistavad muudest rahvustest inimesed sagedamini saada tööandjalt jõulukingiks kaupluse kinkekaarti või rahalist preemiat.

Rahaasjade Teabekeskus

Hoiakud seoses jõulu- ja aastavahetuse kingitustega

64% inimestest püüab jõuludeks kinkida eelkõige praktilisi esemeid. 20% inimestest ei mõtle tavaliselt kingitustele ette ja otsib kingiideid kauplustest. 19% teeb kingid ise, 12% plaanib jõuludeks kinkida raha ning 8% ei plaani kingitusi teha.
Jõulukinkide tegemisele omistatakse vähem tähtsust kui viie aasta eest, mil jõulukinkide tegemist pidas tähtsaks 62% inimestest, aga praegu peab seda tähtsaks 52% inimestest. Võrreldes eesti rahvusest inimestega tähtsustavad muudest rahvustest inimesed jõulukingituste tegemist keskmiselt rohkem, kuid tunnetavad jõule ning aastavahetust ka suurema koormusena pere eelarvele.
Eesti elanikest 71% ei kogu jõulukinkide ostmiseks raha, 10% valmistab ja ostab kingid varem ette, et vähendada koormust pere eelarvele ning 18% alustab jõulukinkide jaoks raha säästmisega vähemalt kuu enne jõule.
Võrreldes 2016. aastaga on vähenenud inimeste hulk, kes arvavad, et jõulud ja aastavahetus on pere eelarvele koormavad. Siiski leiab ligi veerand inimestest, et pühad koormavad pere eelarvet.

Kingituste ostukohad

Kõige populaarsemaks jõulukingituste ostmise kohaks on kaubanduskeskused (65%), e-poed (44%) ning vähem on neid, kes plaanivad kingid osta väikeettevõtjate kauplustest (19%) või turult (15%).

Rahaasjade Teabekeskus

Kulutused aastavahetuse üritustele

Aastavahetuse üritusele ja toidule plaanitavad kulud jäävad enamasti 150 euro piiresse (63%), sellest summast rohkem plaanib kulutada 14% inimestest. Üldse ei plaani aastavahetuse üritustele raha kulutada 7%.

Mehed plaanivad aastavahetuse üritustele kulutada keskmiselt rohkem kui naised. Üle 100 euro plaanib kulutada kolmandik meestest ja veerand naistest. Vanuserühmade võrdluses plaanivad üle 100-eurost väljaminekut kõige sagedamini 30-49-aastased.

Eestlased plaanivad aastavahetuse pidustustele kulutada keskmiselt vähem kui muudest rahvustest inimesed: eestlastest plaanib üle 100-eurost kulutust 22% ja muudest rahvustest inimestest 42%.
Ootuspäraselt plaanivad aastavahetuse üritustele keskmiselt rohkem kulutada töötavad või kõrge sissetulekuga inimesed.

 

Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellitud uuringu viis novembris läbi Turu-uuringute AS. Uuringus osales 803 inimest vanuses alates 16 eluaastast.

Swedbanki Rahaasjade Teabekeskus on loodud 2010. aastal eesmärgiga toetada inimesi majandusalaste otsuste tegemisel, jagada teadmisi rahaasjade korraldamisest ning aidata kaasa finantskirjaoskuse edendamisele Eestis.
Sama uuring viidi läbi ka aastatel 2015, 2016 ja 2018.