Avalehele
Uuring: Vähenenud on lastele taskuraha andmine heade hinnete või käitumise eest

Uuring: Vähenenud on lastele taskuraha andmine heade hinnete või käitumise eest

Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellimusel läbi viidud uuringust selgub, et hinnete ja hästi tehtud koduste majapidamistööde eest premeeritakse taskurahaga enim 11–15-aastaseid ning hea käitumise eest 5–6-aastaseid lapsi.

Mis põhjusel antakse taskuraha?
Võrreldes 2017. aastal läbiviidud taskuraha uuringuga on näiteks poole võrra vähenenud  5–10-aastaste laste premeerimine hea käitumise eest. Samuti on vähenenud kõikides vanusegruppides taskurahaga premeerimine heade hinnete eest. Kõige sagedasem põhjus taskuraha andmiseks on lapse vajadus konkreetse väljamineku jaoks. Sageli antakse lapsele taskuraha ka igapäevasteks väljaminekuteks.

Kui palju antakse lastele taskuraha?
5–6-aastased lapsed saavad enamasti (71%) taskurahaks viis eurot kuus, enam kui pooled (62%) 7–10-aastaseid saavad taskuraha kuni 10 eurot kuus. 11–19-aastastele antakse sagedamini igakuiselt taskurahaks 16–30 eurot ja 20-23-aastastele üle 30 euro kuus. Veerand lapsevanematest annab kuus enam kui 100 eurot taskuraha oma 20–23-aastastele lastele.

Kui tihti antakse taskuraha?
Taskuraha hakatakse regulaarselt, üks kuni kaks korda kuus, andma alles alates 11. eluaastast. Taskuraha on lapsele enamasti ainuke sissetulek ning selle andmise korrapärasus, nii kokkulepitud summad kui ka kuupäevad aitavad lapsel õppida rahaga ümber käima ning läbi mõelda, kuidas oma kulutusi planeerida ja soovideks säästa.

Mille peale lapsed kõige rohkem kulutavad ning mille jaoks koguvad?
Uuringust selgus, et kõige enam kulutavad 5–19-aastased oma taskuraha maiustustele. Kuni 10-aastased lapsed kasutavad taskuraha ka mänguasjade ostmiseks, 11–15-aastastel kulub taskuraha lisaks maiustustele meelelahutusele, 16–19-aastastel on maiustuste kõrval teiseks suureks kuluartikliks riided ja jalanõud. 40% 5–6-aastastest, koguvad raha mänguasjade ostmiseks. Kõige enam koguvad 7–19-aastased taskuraha tehnikaseadmete, nagu nutitelefoni, arvuti, tahvelarvuti jms, ostuks. 20–23-aastased koguvad peamiselt tehnikaseadmete ostmiseks ja reisimiseks.

Kui palju hoiavad lapsevanemad silmapeal laste rahaasjadel?
Mida nooremad on lapsed, seda rohkem uurivad vanemad regulaarselt lastelt nende rahalise olukorra kohta. Kolmandik 11–15-aastaste laste vanematest hoiab end regulaarselt laste pangaarvetel internetipangas või mobiili rakenduses silma peal. 40% 7–10-aastaste laste vanematest küsib regulaarselt lastelt nende rahalise olukorra kohta. Ligi pooled 11–19-aastaste laste vanematest küsivad lastelt aeg-ajalt nende rahalise olukorra kohta. Mida nooremad lapsed, seda rohkem antakse taskuraha sularahas. Alates 16. eluaastast hakatakse taskuraha lapsele andma rohkem ülekandega kui sularahas.

Kas lapsevanemad õpetavad lastele rahatarkust?
Lapsevanematel on oluline roll rahatarkuse õpetamisel ja hoiakute kujundamisel rahasse. Vaid 21% lapsevanematest on enne taskuraha andmise alustamist rääkinud lapsega põhjalikult raha väärtusest, kasutamisest, planeerimisest ja säästmisest. 15% lapsevanematest arvavad, et küll elu õpetab last.

Laste taskuraha uuringu viis 2020. aasta septembris Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellimusel läbi Norstat. Uuringus osales 1104 lapsevanemat, kelle lapsed on vanuses 5–23 eluaastat.

Lisaks saad kuulata laste taskuraha teemalist #Kogumispäeviku vestlusringi, kus räägivad kolm lapsevanemat: Rahaasjade teabekeskuse juht Mari-Liis Jääger, Eesti Koolipsühholoogide Ühingu juhatuse liige ning Saue gümnaasiumi koolipsühholoog Anu Pärn ning Swedbanki eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla. Arutelus selgitati välja lapsevanemate hoiakud ja suhtumised taskurahasse. Samuti saad kuulata, kuidas teised lapsevanemad õpetavad lastele igapäevast rahakasutust ning kuidas nad panevad lapsed sihikindlalt raha koguma. Lisaks arutletakse, miks ei peaks lapsi premeerima heade hinnete eest. Lingi leiad siit: https://www.facebook.com/662432973/videos/10158787311397974/

Swedbanki Rahaasjade Teabekeskus on loodud 2010. aastal eesmärgiga toetada inimesi majandusalaste otsuste tegemisel, jagada teadmisi rahaasjade korraldamisest ning aidata kaasa finantskirjaoskuse edendamisele Eestis.