Balti riigid ei juhi enam euroala hinnatõusu edetabelit
Eestis kerkisid hinnad juulis eelmise aastaga võrreldes 6 protsenti. Juuniga võrreldes hinnatase alanes 0,6 protsendi võrra. Kuuga odavnesid energia, toit, rõivad ja jalatsid.
Balti riigid ei juhi enam euroala hinnatõusu edetabelit. Aastaga tõusid juulis 6 protsendi võrra hinnad ka Saksamaal ja Itaalias, kus ostukorv on seni kallinenud küll märksa vähem kui Baltikumis.
Energia hinnad alanesid juulis tänu gaasi, elektri ja kütte hinna langusele. Mootorikütuste hinnad püsisid juulis mitmendat kuud järjest samal tasemel. Juuli lõpust alates on tanklaketid aga taas hindu tõstnud. Nafta kallines tänu Saudi Araabia ja Venemaa tootmispiirangutele.
Toidu hind alanes kuuga 0,9 protsendi võrra. Värske köögivili, piimatooted ja kala odavnesid. Toidutoorme hinna langus on tasapisi poodidesse jõudmas. Toidu hinnad on viimastel kuudel vähenenud ka naaberriikides. Teistest riikidest enam on toit odavnenud Soomes ja Rootsis.
Toit kui suurim hinnatõusu mõjutaja
Palgakasv ületab taas hindade tõusu. Hinnarallieelse ostujõu tasemeni jõuab keskmine netopalk aga alles 2025. aasta algul. Swedbanki klientide keskmine netopalk on viimastel kuudel kasvanud aastatagusega võrreldes kümnendiku võrra.
Hinnatõus aeglustub järk-järgult. Swedbanki hinnangul tõusevad hinnad 2023. aasta kokkuvõttes 10 protsendi võrra. Kõige rohkem mõjutab hinnatõusu toit. Viimase pooleteise aasta jooksul on toit kallinenud ligi 40 protsendi võrra.
Aasta lõpus kergitavad hindu plaanitavad maksutõusud, mis küll jõustuvad alles järgmisel aastal. Kui tööstus- ja ehitusettevõtted prognoosivad hindade langust, siis jaemüügiga tegelevad firmad ootavad hinnatõusu jätkumist. Seda hoolimata sellest, et viimased neli kuud on jaemüügi käive eurodes vähenenud.
