Kõik, kõik on uus septembrikuus!
Andsid endale uusaastalubaduse teha rohkem trenni, kulutada vähem raha või hakata investeerima, aga Sa ei ole sellega veel õieti kuhugi jõudnud? Pole viga, septembris on hea uuesti ree peale saada.
Küsisime rahatarkuse ja käitumisökonoomika eksperdilt Leonore Riitsalult, miks on just september hea aeg alustamiseks ja millest võiks pihta hakata?
Uuringud on näidanud, et kindlal tähtpäeval on eesmärkide seadmiseks motivatsiooni leida ja selle nimel tegutsema asuda kergem kui näiteks mõnel suvalisel teisipäeval. Teadlased on korraldanud katseid, et uurida eesmärkide ja nende suunas tegutsemise motivatsiooni seost eesmärgi seadmise kuupäevaga. Osalejad pidid valima päeva, millal neile seatud eesmärki meelde tuletada. Need, kes said meeldetuletuse mõnel tähtpäeval, näiteks kevade esimesel päeval, asusid tegutsema mitu korda suurema tõenäosusega, kui need, kes said meeldetuletuse tavalisel nädalapäeval. Seega tasub puhkuste hooaja lõppu ja kooliaasta algust ära kasutada kui uut võimalust eesmärgid teoks teha. Autorid nimetavad seda uue alguse efektiks (fresh start effect).
Jäta „vana-mina“ seljataha!
Uue alguse efekti uurinud teadlased märkasid, et igasugustel uue perioodi algust sümboliseerivatel kuupäevadel (1. jaanuar, 1. september, sünnipäev vmt) sisestatakse Google´isse märkimisväärselt rohkem selliseid otsingusõnu nagu spordiklubi, jõusaali külastamine ja eesmärkidele pühendumine. Nad leidsid, et uue perioodi algust märkival kuupäeval mõtlevad inimesed suurema tõenäosusega pikemaajalistele plaanidele ja on altimad eesmärkide nimel tegutsema. Põhjenduseks toovad teadlased, et usume end uuel perioodil olema tublimad kui eelmisel. Tühja sellest, et uusaastalubadus jäi täitmata, see oli see vana mina, kel jäi enesevalitsusest vahel puudu ja kes andis ahvatlustele järele. Uus mina on palju tublim!
Tee endale rahaasjade kontrollnimekiri
Suurbritannias toimus 2015. aastal sarnane muudatus kui Eestis praegu kirgi küttev pensionireform. Suurem pensionivabadus (pension freedom) anti seal 55-aastaseks saanutele ja vanematele. Seega saavad seal raha pensionifondist välja võtta või seda teisiti investeerida pensionieale märksa lähemal olevad inimesed kui Eestis. Selles vanuses inimestel on kergem hoomata, mida on neil vaja pensionipõlves pikaajalise rahalise heaolu kindlustamiseks. 20- või 30-ndates eluaastates noortel, kes ei suuda end pensioniealisena veel ettegi kujutada, on seda teha palju raskem. Siiski ahvatles pensionivabadus ka 55+ inimesi eelistama kohest rahalist heaolu ja mitte mõtlema kaugematele eesmärkidele ja vajadustele. Teisisõnu, ka selles vanuses võtsid paljud pensioniks mõeldud raha välja. Financial Timesi artiklis tõdetakse: “vabadusest võimendatud ostlemispeoga läks kaasa enam kui miljon üle 55-aastast”. Põhjalikus uuringus leiti, et inimestele oleks pidanud enne pensionivabaduse kehtestamist andma kontrollnimekirja, mis oleks aidanud neil valikut teha kaalutletumalt. Enamik uuringus osalenuist leidis, et nad oleksid tahtnud sellist kontrollküsimuste ja kõige olulisemate faktidega nimekirja näha enne otsuse tegemist. Nende sõnul oleks see olnud tõhus plaanimise abivahend.
Pensionivabadus ei ole siin veel küll saabunud, aga uuringu tulemusi saab igaüks enda heaks kohe ära kasutada, tehes endale oma isiklike rahaasjade kontrollnimekirja näiteks selleks sügiseks või õppeaastaks. See aitab eesmärke meeles pidada, hoida end nende kursil ja annab meile ka tagasisidet. Väga hea tunne on, kui saab mõne sammu juurde teha linnukese – tehtud! Näiteks, mustade päevade varuraha – kogutud! Inspiratsiooniks soovitan piiluda näidist Ameerikas loodud eri eluetappide rahaasjade kontrollnimekirjast.
Leonore Riitsalu on MTÜ Rahatarkus kaasasutaja.
