Kuidas saavutada rahaline heaolu läbi eesmärkide seadmise?
Aasta algus on hea aeg plaanide pidamiseks, pärast jõulupuhkust saab selgema pilguga mõelda oma karjäärivalikutele ja rahaasjadele. Või siis asuda planeerima suvepuhkust, et end taas usinalt töötama motiveerida. Kõik need valikud on seotud meie eesmärkidega ning nende saavutamine mõjutab meie endi ja lähedaste rahalist heaolu.
Selleks, et aasta alguses mõeldu muude tegevuste sees vaikselt ära ei ununeks, sea endale juba täna lühiajaline, keskmise perioodi ja kaugema tuleviku eesmärk. Hea oleks, kui need üksteist toetaksid. Näiteks, tahan 2021. aastal veeta 6 kuud ümber maailma reisides. Selleks pean 2020. aasta lõpuks koguma nii-mitu-eurot. See eeldab igakuiselt x euro kõrvale panemist. Praeguse sissetuleku ja kulutuste juures pole see võimalik. Seepärast on minu lühiajaline eesmärk leida lisatöö või vahetada töökohta, et saaksin 2019-2020 (keskmine periood) piisavalt raha kõrvale panna ja 2021. aastal unistuse saavutada.
Leia endale motiveeriv eesmärk
Eesmärk ei pea ilmtingimata olema seotud sissetulekute suurendamisega. Käitumisökonoomika uurijad on leidnud, et inimesed tunnevad raha kaotusest kaks-kolm korda tugevamat emotsiooni kui sama suure summa võitmisest. Seega on nad kaotustele kordades tundlikumad kui võitudele ja valmis tegutsema enam kui on oht rahalist kahju kanda. Psühholoogia teadurid räägivad vältimisele või saavutamisele orienteeritud motivatsioonilisest profiilist. Osa inimesi on pigem motiveeritud tegutsema selleks, et midagi saavutada, näiteks jõuda ülalmainitud reisile. Teised aga saavad ennast kergemini tegutsema panna kui eesmärgiks on vältida kahju, näiteks vältida riski, et sissetuleku kahanemisel ei õnnestu laenukohustusi täita. Seega võib pikaajaliseks eesmärgiks olla rahaline kindlustatus, võime säilitada soovitud elustiil ka siis kui sissetulekud mingil põhjusel vähenema peaksid. Ka selle jaoks tuleb koostada tegevuskava ja seada vahe-eesmärgid.
Aruta eesmärke oma lähedastega
Eesmärgid võiksid olla oma lähedastega läbi arutatud. Rahaasjad kipuvad olema delikaatne teema, kuid nende ühine analüüsimine aitab rahalist heaolu parandada ning konflikte vältida. PISA uuringu tulemustest ilmnes, et sagedamini rahaasjadest rääkivate perede lastel on Eestis kõrgem finantskirjaoskuse tase. Lapsel on ka kergem mõista, miks poes kõike ihaldatut ei osteta kui ta teab, et kogute raha näiteks ühise puhkusereisi jaoks.
Pane eesmärgid kirja
Kui eesmärgid on läbi mõeldud ja arutatud, pange need kirja, jätke endale nähtavasse kohta ja jagage teistega! Nii on suurem tõenäosus eesmärgid ka saavutada ja unistused teoks teha. Olin ise õige mitu aastat rahatarkuse koolitustel rääkinud finantsteenuste tingimuste võrdlemise ja vajadusel teenusepakkuja vahetamise olulisusest, enne kui tegutsemiseni jõudsin. Pidin ühel hommikul elukaaslasele kõva ja selge häälega välja ütlema: selle nädala jooksul viin oma rahaasjad ühest pangast teise üle. Alles siis jõudsin virisemisest tegudeni, kuigi teadsin arveldusteenuste üleviimise viisist juba ammu. Selge, mõõdetav ja konkreetse tähtajaga eesmärk ja sellele pühendumine aitas lõpuks sõnadest tegudeni jõuda.
Millised on head eesmärgid?
Kindlasti olete kuulnud SMART eesmärkidest. See tähendab, et hea eesmärk on piisavalt konkreetne (specific), mõõdetav (measurable), saavutatav (achievable), isiklikult oluline (relevant) ja selge tähtajaga (time-bound). Selleks, et eesmärk oleks saavutatav, peab see olema eesmärgi seadjale endale oluline, mitte kellelegi teise arvates õige käitumine.
Kasuta pühendumuse jõudu
Olen kolmel aastal andnud Tartu Ülikooli Ühiskonnateaduste instituudis rahatarkuse valikainet ja seal eesmärkide ja pühendumuse jõudu uurinud. Palusin tudengeil valida isiklikult olulise eesmärgi rahaasjus, mis pidi olema kursuse jooksul võimalik saavutada. Mida konkreetsem, seda parem. Pole eriti tõenäoline, et ühe semestri jooksul õnnestub saada rikkaks (abstraktne eesmärk), küll aga võib õnnestuda kõrvale panna 150 eurot (konkreetne eesmärk). Seejärel palusin neil oma eesmärk üles kirjutada ja see paberil mulle anda. Kuigi võis näida, et küsin seda hindamise eesmärgil, oli tegelik mõte pühendumuse jõu kasutamine. Seejärel jaotusid nad väiksematesse rühmadesse, asusid seal oma eesmärki ja selle seni mitte saavutamise asjaolusid selgitama ning teistelt nõu saama. Ka siin oli pühendumuse jõud mängus. Sarnaste inimeste kogemustest ja käitumisest õppimine (peer effects) avaldab mõju meie tegutsemisele.
Kursuse jooksul tuletasin tudengeile eesmärke regulaarselt meelde ja kindlaks kuupäevaks pidid nad ülevaate andma, kuidas saavutamine õnnestus. Siin oli võtmeteguriks tähtaeg, konkreetne kuupäev, milleks tegutsema peab. Lihtne on mõelda, peaksin millalgi oma finantsteenuste lepingud üle vaatama, ilma selleni tegelikult jõudmata, konkreetne tähtaeg aitab ennast kokku võtta. Kursusel saime lõpptähtaja saabumisel tulemused kokku võtta. Kõigist kursuse läbinud tudengeist (46) kolmveerand (34) olid oma eesmärgi saavutanud. Kõige edukamad olid need, kes olid otsustanud säästa konkreetse summa isiklikult olulise ostu jaoks – kõik said sellega hakkama. Kõige enam oli ebaõnnestumisi kulude vähendamisel, ligi pooled selle eesmärgi valinuist ei saanud seda tehtud. Selle põhjuseks võiks olla kahele SMART kriteeriumile mitte vastamine. „Vähendan kulutusi“ pole konkreetne ega ka mitte eriti motiveeriv või isiklikult oluline eesmärk.
Ilmselgelt sai ühe kursuse käigus vaid lühiajaliste eesmärkidega tegeleda. Hindamaks, kas sellest pikemas perspektiivis ka kasu on, saatsin tudengeile pool aastat hiljem veebiankeedi palvega selles olevatele küsimustele vastata. Paljud olid lahkelt nõus vastama ning selgus, et ligi pooled korraldasid eesmärgi seadmise ajel ka pool aastat pärast kursuse lõppu oma rahaasju varasemast teisiti. Tõsi, see on nendi endi hinnang, mitte objektiivselt mõõdetav muutus, aga siiski on see lootustandev tulemus. Arukalt seatud eesmärgid on tõhus samm rahalise heaolu paranemise suunas.
Leonore Riitsalu on MTÜ Rahatarkus kaasasutaja ja Estonian Business Schooli (EBS) doktorant.
