Olümpiamedalisti neli põhilist nippi, kuidas võita aega
Viljandist pärit sõudjal Kaspar Taimsoo treenib vähemalt kümme korda nädalas, käib igal võimalusel kaitseväe õppustel, juhib oma väike-ettevõtet, harrastab langevarjuhüppeid ja juhib presidendina Viljandi sõudeklubi. Selleks kõigeks on tal 24 tundi ööpäevas – kuidas ta seda suudab?
“Aega on kõigil sama palju. Küsimus ongi selles, kuidas juhtida aega nii, et kõik saaks tehtud. Ja kuidas teha asju, millel on ka laiemas perspektiivis tähendus,” avaldas Taimsoo, kes ühtekokku on tiitlivõistlustelt võitnud 11 medalit. Ent sellega ei kavatse mees piirduda.
Taimsoo pikemaajalisem eesmärk on ei vähem ega rohkem kui olümpiavõit ja et seda saavutada tuleb oma aega juhtida nii, et jõuaks treenida veel targemalt ja veel rohkem.
Mis on Taimsoo põhilised ajakasutamise nipid, mida ta teistelegi soovitab?
Une arvelt ei tohi midagi teha
Üks, mida Taimsoo efektiivse ajakasutuse alustalaks peab, on kvaliteetne uni. “Kui unetundidest jääb väheks, on kogu järgmine päev tegelikult raisus. Treeningul on märksa keerulisem keskenduda ja üleüldse kulgeb päev üle kivide ja kändude. Une arvelt pole mõtet kunagi tegutseda. See maksab väga valusalt kätte,” kinnitas Taimsoo, kes tippsportasena saab endale tihtipeale lubada ka lõunauinakut. “Selleks, et kahe tugeva treeningu vahel täielikult taastuda, on see väga oluline. Kes vähegi saab seda endale lubada, sel soovitan proovida. Isegi 15-minutilisest uinakust on abi.”
Taimsoo ise magab öösiti vähemalt kaheksa tundi. Vähemaga ei tule ta lihtsalt toime. Et laagrites paremini magada, võtab ta alati ka oma padja kaasa.
Ära unusta oma eesmärke
Iga samm, mida Taimsoo teeb, on seotud tema pikemaajaliste eesmärkidega. Ehk siis: iga tegevus peaks laiemas plaanis toetama seda, et Taimsoost saaks olümpiavõitja. Alates sellest, mida ta sööb hommikusöögiks ja lõpetades sellega, mis raamatuid ta loeb, et olla nii füüsiliselt kui ka vaimselt tugevam. Vastavalt oma pikemaajalisele eesmärgile prioritiseerib ta ka kõiki oma igapäevaseid tegevusi. “Oluline on mitte raisata aega tegevustele, mis mitte ühelgi moel ei aita jõuda lõppeesmärgini. Mida vanemaks saan, seda enam mõistan, et tõepoolest, ilma igasuguste liialdusteta, iga minut on arvel,” muigas Taimsoo.
Kaasaegsed lahendused aitavad aega kokku hoida
Selleks, et igapäevaselt produktiivsem olla, tuleks kasutada maksimaalselt ära ka kõikvõimalikke uuendusi ja rakendusi, mis aitaksid aega kokku hoida. Näiteks autoga võõras kohas sõites kasutab Taimsoo tavaliselt Google Maps’i, to-do listi haldamiseks Google Keep’i ja kiiremateks pangatoiminguteks mobiilipanka ning viipekaarti. “Varasemalt jäin viimasega hätta, sest ostud kippusid reeglina üle 10-euro minema. Nüüd aga, kus viipekaardi limiit on 25-eurot, saan hõlpsasti kõik vajaliku tehtud,” kinnitas Taimsoo.
Korra aastas aeg täielikult maha
Kuigi seda võtet on Taimsoo alles viimastel aastatel praktiseerima hakanud, siis äsja Kuubalt ja USA-ringreisilt naasnuna ütleb ta kindlalt, et selleks, et olla ajakasutuses efektiivne ja igapäevaelus produktiivne, on oluline osata ka aeg maha võtta. “Ideaalis võiks vahetada keskkonda ja teatud perioodi lihtsalt puhata. Puhata nii tavapärasest ümbruskonnast, rutiinist kui ka inimestest. Tagasi tulles olete värskem, teotahtelisem ja valmis uuteks väljakutseteks,” sõnas ta lõpetuseks.