AI kirjutab tekste, joonistab pilte ja loob muusikat. Mida teeb ta panganduses?

ChatGPT tekstiloome, aga ka teiste tehisintellektil toimivate rakenduste loodud joonistused, videod ja muusikagi on haaranud meie jäägitu tähelepanu. Sest see on meelelahutuslik ja põnev. Kuid nende väga silmapaistvate tegude kõrval teeb AI tõsist taustatööd ka finantssektoris.

Nagu kõik teisedki, olen ka mina proovinud ajaviiteks anda ChatGPT-le käsklusi. Ja tundnud rõõmu, kui sain tulemuseks midagi nutikat. Küsimusele, millise Eesti panga klient ta tahaks olla (kuidas oleksin saanud jätta küsimata?), vastas ChatGPT, et kuna tal puudub füüsiline keha ja pangateenuste kasutamiseks vajalikud isiklikud andmed, siis ei saa ta küsimusele vastata*. Loomulikult ei oodanudki ma seal midagi kardinaalselt teistsugust, kuid ikkagi oli see suhtlus omamoodi tore. Elevust – ehk rohkemgi kui tekstide puhul? – tekitavad ka tehisintellekti loodud pildid, videod, muusika. Avanenud on justkui uued horisondid, kus muidugi kerkivad ka küsimused loominguliste õiguste, originaalsuse ja üldse inimlikkuse (vs masinlikkuse) kohta.

Minu enda akadeemilised huvid on peamiselt olnud reaalainetes ning olen panganduses töötanud varsti pea 30 aastat. Masinõppe ja laiemalt tehisintellekti rakendamine pole finantssektoris enam midagi uut, küll aga avardub selle potentsiaal üha enam. Näeme, et nutikate lahenduste arendamine aitab meil muuta pangandust ja oma rahaasjade korrashoidmist üha intuitiivsemaks, koguni inimlikumaks.

Alustagem sellest, et meie arusaam pangaga suhtlemisest on üsna lühikese aja jooksul oluliselt muutunud. Vahetult enne esimeste funktsionaalsete pangaäppide kasutusele tulekut 2010-ndatel oli meie põhikontakt pangaga sageli automaadi kaudu. Nüüdseks on 75% Swedbanki kliente digitaalselt aktiivsed, iga teine klient on pangaäpi kasutaja ning valdavaks makseviisiks on kaardi või nutiseadmega viipamine. Täiesti arvestatava osa inimeste jaoks on telefon tavapärase rahakoti juba asendanud.

Kõik need arengud on toimunud, sest nii on mugavam, kiirem, käepärasem. Kuid sellega koos on käinud väga oluline vajadus kindlustada, et panga digikanalitesse sisselogimine ja oma isiku tuvastamine oleks turvaline. Aga oluline on ka, et see toimuks suurema vaevata ja kiiresti. Praeguseks logib enamik Swedbanki kliente panga digikanalitesse sisse biomeetria ehk näo- või sõrmejälje tuvastuse abil. Need poleks võimalikud ilma masinõppe ja tehisintellektita. Sealjuures pole biomeetrilisi andmeid kasutavaid süsteeme lihtne haneks tõmmata.

Tehisintellekti abil muutub üha tõhusamaks ja kiiremaks ka panga klienditeenindus. Küllap on paljud meist korduvalt nõu küsinud ühelt või teiselt juturobotilt, kes suudab mõista küsimusi, leida kiirelt neile vastuseid ja linkida lisainfot. Juturobot töötab kellaajast hoolimata, väsimatult, alati juurde õppides.  Samas alati jääb meile soovi korral võimalus suhelda ka inimesega – nõustajaga, kes saab meid ära kuulata ja aidata meie jaoks oluliste otsuste tegemisega.

Väljend „personaalne lähenemine“ võib tunduda ülekasutatuna, kuid digiteenuste kasutajatena enamasti ju hindame seda, kui kuvatud info on just meile mõeldud ja oluline. Reeglina pole meil  soovi kulutada aega „suvalise“ info peale. Me tahame kohe jõuda oluliseni. Tehisintellekti arendades pakume klientidele võimalust saada neil relevantseid kalkulatsioone ja teenusepakkumisi vaat et reaalajas – tehisintellekt aitab meil andmemassidest luua teadmisi, et toetada meid otsuste tegemisel.

Tehisintellekt on võimas liitlane, mis automatiseerib igapäevaseid, kuid aeganõudvaid ülesandeid. Panganduse näitel võin julgelt väita, et see mitte ei asenda inimesi, vaid võimaldab meil keskenduda oluliste probleemide lahendamisele ja otsuste tegemisele.

* Ja jätkas: „Samas võin öelda, et kõik Eesti pangad pakuvad laias valikus pangateenuseid, sealhulgas makseteenuseid, laenuandmist, hoiuste haldamist, investeerimist jms. Seetõttu võib iga klient valida panga, mis vastab tema vajadustele ja eelistustele kõige paremini. Kliendi jaoks võib olla oluline näiteks pangateenuste kättesaadavus, teenustasud, klienditeeninduse kvaliteet, mobiilirakenduse kasutusmugavus või muud tegurid. Seega soovitan igal Eesti pangakliendil hinnata oma vajadusi ja eelistusi ning valida pank, mis vastab nendele kõige paremini.”