Euroalal tuleb intressimäärade tõstmisega veel oodata

Föderaalreservi rahapoliitika otsused olid oodatud ja turgudele märkimisväärset mõju ei avaldanud

Föderaalreservi intressimäärade eilne tõstmine 1-1,25 protsendini oli oodatud ja turud olid sellega arvestanud. USA keskpank on viimase poole aasta jooksul tõstnud intressimäärasid juba kolmel korral ning meie hinnangul tehakse seda sel aastal tõenäoliselt veel üks kord. Järgmisel ja ülejärgmisel aastal intressimäärade tõstmine jätkub ning Föderaalreservi plaani järgi jõutakse 2019. aasta lõpuks 2,9 protsendini. Ühest küljest võimaldab ja ka tingib USA-s intressimäärade tõstmist tarbijahindade tõus ning juba väga madalale langenud töötuse määr. Teisest küljest peab Föderaalreserv arvestama sellega, et viimase enam kui 50 aasta jooksul on USA majandustsüklite pikkus olnud 7-11 aastat, kuid praeguseks on sealne kasvutsükkel kestnud juba 8 aastat. Madalad intressimäärad teevad majanduse tundlikumaks negatiivsete shokkide suhtes, kuna keskpangal on vähem võimalusi rahapoliitikaga majandust aidata. Samuti võib piiratud võimalustega rahapoliitika viia shokkide korral pikema ja sügavama majanduslanguseni.

Lisaks intressimäärade tõstmisele teatas USA keskpank plaanist alustada sel aastal varaostuprogrammiga (QE) kogunenud bilansimahu (4,5 trn dollarit) vähendamist. Esmalt on plaanis teha seda 10 mld dollari kaupa kuus ning siis iga kolme kuu järel suurendada kuni jõutakse 50 mld dollarini. Keskpanga eilsel otsusel turgudele märkimisväärset mõju ei olnud. Pigem mõjutas turge (aktsia- ja valuutaturgu ajutiselt, võlakirjade tootlused langesid veidi) eile avaldatud tarbijahindade ja jaemüügi kasvunumbrid, mis on viimastel kuudel aeglustunud ning mille jätkumine võib muuta keskpanga rahapoliitika plaane, näiteks aeglustada intressimäärade tõstmist.

Euroala majandus vajab veel lõtva rahapoliitikat

Föderaalreserv on sel aastal ainus suurem keskpank maailmas, kes intressimäärasid tõstab ja oma rahapoliitikat normaliseerib. Euroopa Keskpank (EKP) seevastu hoiab meie hinnangul oma baasintressimäärad veel lähiajal 0% juures ja tõstab neid alles järgmise aasta lõpupoole. Möödunud nädalal Tallinnas toimunud istungil andis EKP mõista, et intressimäärasid ei tule enam alandada, kuid säilitas võimaluse varaostuprogrammi (praegu 60 mld eurot kuus) vajadusel pikendada. Mai lõpus ütles Mario Draghi Euroopa Parlamendile esinedes, et pank olevat kindlalt veendunud, et euroala majandus vajab veel „erakordselt palju“ rahapoliitika tuge.

Euroala majandus on kosumas ja kuigi investeeringute kasv on euroalal juba üsna tugevaks muutunud, on 2-protsendi lähedase inflatsiooni (mis on keskpanga eesmärgiks) väljavaade ikka veel ebakindel. Naftahind, mis inflatsiooni üldnumbrit möödunud aasta lõpus ja selle alguses kõige enam kergitas, on viimastel kuudel alanenud ning praeguseks on selle baasefekti mõju kadunud (möödunud aasta alguses oli naftahind väga madalad, kuid tõusis juba mai lõpuks praeguste hindadega samale tasemele). Kuigi OPEC koos osade kartelli mitte-kuuluvate riikidega otsustas hiljuti oma tootmiskärbet pikendada, suureneb samal ajal USA kildanafta tootmine. Lisaks naftahinna mõju kadumisele pidurdab inflatsiooni kiirenemist ka aeglane palgakasv.

Euribor jääb vähemalt lähiajal madalaks

Praeguse plaani järgi kestab EKP varaostuprogramm senises mahus vähemalt kuni käesoleva aasta lõpuni. Liiga kiire varaostuprogrammi lõpetamine võib lükata tõusule euroala riigivõlakirjade tootlused, mis on kahjulik suure võlakoormaga liikmesriikidele. Ilmselt juba seetõttu ei soovi EKP oma varaostuprogrammi kohe lähemal ajal kiirelt peatada. Meie hinnangul alustatakse euroalal varaostuprogrammi koomale tõmbamist järgmise aasta alguses. Nii USA kui euroala riigivõlakirjade tootlused tegid küll möödunud aasta keskel järsu tõusu, kuid sel aastal on võlakirjade tootlused alanenud. Võlakirjade tootluste langus peegeldab muuhulgas turu veendumust, et lühiajalised intressid ei pruugi lähiajal kiiresti tõusta. Varaostuprogramm aitab kaasa nii riigivõlakirjade tootluste kui ka lühiajaliste intressimäärade madalal püsimisele. Vaatamata euroala majanduskasvu kosumisele on Euribori langus süvenenud.

EKP on öelnud, et baasintressimäärad püsivad praegusel tasemel pikema aja vältel ja tunduvalt kauem, kui tehakse varaoste. Seega võib eeldada, et ka Euribor jääb veel vähemalt lähiajal madalaks. Kui intresside tõstmise vajadus ja plaan kindlamaks muutuvad, hakkab EKP tõenäoliselt varakult ettevõtete ja investorite ootusi juhtima.