Poliitiline ebakindlus USA presidendivalimiste järel kasvanud
USA presidendivalimised on selleks korraks läbi. Ameerika Ühendriikide 45. presidendiks valiti vabariiklaste kandidaat Donald J. Trump. Trumpi populaarsuse taga on ilmselt osaliselt keskklassi sissetulekute stagneerumine. Hindade muutusega korrigeeritud mediaanpalk ei ole USAs 1980ndatest aastatest alates muutunud. Teine oluline majanduslik põhjus on ebavõrdsuse suurenemine. USA ühiskond on arenenud riikide hulgas üks majanduslikult ebavõrdsemaid ja ebavõrdsus on 1970ndatest aastatest alates järjepidevalt suurenenud.
USA valimiste üheks põhiküsimuseks oli töökohtade kadumine tööstuses. Selle on kaasa toonud nii töökohtade liikumine väiksemate kuludega riikidesse kui ka tootmise automatiseerimine. Töökohad tööstuses on samas asendunud töökohtadega teeninduses. Tööpuudus on USAs langenud alla 5%. Majanduskasv on Ühendriikides saanud hoo sisse ja keskmine palk kasvab järjest kiiremini.
Võimalikud kaubanduspiirangud piiravad eksporti
USA president saab oluliselt mõjutada USA välis- ja kaubanduspoliitikat. Samas ilma Kongressita president olulisi majanduspoliitilisi otsuseid vastu võtta ei saa. Trumpi programmi üks kandvamaid ideid on olnud kaubavahetuse piiramine: näiteks juba sõlmitud vabakaubanduslepete üle vaatamine ja Hiinast ning Mehhikost pärit kaupade impordi piiramine. Hiina ja Mehhiko annavad kokku kolmandiku USA impordist. Võimalikud protektsionistlikud meetmed nii USAs kui mujal maailmas raskendavad Eesti eksportööride võimalusi oma kaupu ja teenuseid välismaal turustada. Eksport on aga Eesti kui väikese avatud majanduse jaoks väga tähtis. Eksport moodustab umbes 80% meie majandusest. Eestis töötab ainuüksi töötlevas tööstuses, kes müüb põhiosa oma toodangust välismaal, 120 000 inimest. Sinna lisanduvad veel töökohad teeninduses, kus suur osa tuludest tuleb ekspordist.
USA majanduse otsene seotus Eestiga on suhteliselt väike. Ühendriikide osakaal Eesti ekspordis ja impordis jääb paari protsendi juurde. Eesti peamised tooted USA turul on naftatooted, elektroonikatooted ning erinevad masinad ja seadmed. USA osakaal Eesti välisinvesteeringutes on samuti suhteliselt väike.
Varem oodatust aeglasem majanduskasv
Investoritele ja analüütikutele ei meeldi ametisse astuva presidendi seisukohtade ebamäärasus ja vastuolulisus. Üldine ebakindlus püsib seni, kuni selgub Trumpi meeskond ja täpsem poliitiline programm. Investoreid muudavad ettevaatlikuks ka erinevate prognooside ja kihlveokontorite võimetus olulisi sündmusi ette näha (Brexit, Trump). Arvestades, et detsembris on tulemas Itaalia referendum ja järgmisel aastal Saksamaa ja Prantsusmaa valimised, siis on poliitilised riskid oluliselt kasvanud ja nende tulemusi veelgi raskem ette näha.
Kui arvestada infoga, mida me praeguseks teame (ja seda on suhteliselt vähe), siis tähendab Trumpi võit ilmselt varem prognoositust mõnevõrra aeglasemat majanduskasvu, seda eelkõige USAs. Poliitiliste riskide oluline kasv kahandab investeeringuid. Võimalikud protektsionistlikud meetmed ja loodetud kaubanduslepete võimalik ära langemine tähendab pikemas plaanis oodatust väiksemat kaubavahetuse kasvu. Samal ajal oluliselt ekspansiivsem eelarvepoliitika ja madalad intressimäärad pehmendavad eeltoodud tegurite negatiivset mõju nii USA kui kogu maailma majandusele.
Vaata lisaks: Liis Elmik arutles koos poliitika.guru toimetaja Andreas Kaju ja kaitseministeeriumi kantsleri Jonatan Vsevioviga Postimehe valimisstuudios USA presidendivalimiste tulemuste üle.
Foto: Donald J. Trumpi kampaanialehekülg
