Avalehele
5 esimest sammu oma ettevõtte loomiseks

5 esimest sammu oma ettevõtte loomiseks

Viimastel aastatel on hakatud üha enam rääkima lisaraha teenimise võimalustest, et igakuist sissetulekut suurendada. Sõprade ja tuttavatega suheldes jääb teinekord mulje, et ettevõtte asutamine on sama enesestmõistetav kui pangakaardi taotlemine. Seda kinnitab ka statistika: äriregistri andmetel oli Eestis 2023. aasta seisuga üle 350 000 juriidilise isiku, neist ligi 270 000 osaühingud.

Seega on täiesti mõistlik endalt küsida, kas äkki oleks aeg ettevõtlusega kätt proovida. Võib-olla tegeled mõne hobiga, mille abil saaks lisaraha teenida, või soovid katsetada vabakutselise ametit ja otsida endale ise kliente? Vahest oled mõelnud mõnele tootele, mida endal ja teistel vaja läheks? Igal juhul on ettevõtte loomine esimene samm. Eesti on selleks ideaalne riik, sest ettevõtet on äärmiselt lihtne asutada ning selleks pole tarvis advokaati või isegi notarit kasutada nagu teistes riikides.

Selgitame täpsemalt lahti, millele võiksid ettevõtte loomist kaaludes mõelda. Siin on viis kõige olulisemat sammu!

1. Milline on sobiv ettevõtlusvorm?

Enne ettevõtte registreerimist on esimene samm sobiva ärikeha ehk juriidilise isiku valimine, mis vastaks ettevõtte tegevusalale ja eesmärkidele. Enimlevinud ja teada-tuntud ettevõtlusvormid on osaühing (OÜ) ning füüsilisest isikust ettevõtja (FIE). Lisaks saab Eestis asutada täisühingu, usaldusühingu, tulundusühistu ja aktsiaseltsi. Eri juriidiliste isikute kohta saad täpsemalt lugeda äriregistri lehelt.

Täisühing ja usaldusühing on küllaltki vähe levinud äriühingute vormid, mis sobivad suurema hulga osanike kaasamiseks. Ka tulundusühistu saavad asutada vähemalt kaks isikut. Aktsiaselts on keerulisem ettevõtlusvorm, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital, mitmetasandiline juhtimisstruktuur ja suur kapitalinõue.

Kokkuvõttes sobivad alustavale ettevõtjale tavaliselt kõige paremini FIE või OÜ. FIE eeliseks on lihtsus ja puuduseks suur omavastutus. OÜ-l on omavastutus väiksem ehk tegemist on täiesti iseseisva ärikehaga, kuid paberimajandust mõnevõrra rohkem.

2. Kuidas valida ettevõttele nimi?

Järgmisena on vaja läbi mõelda, mis saab äriühingu nimeks. Seda kutsutakse naljatades teinekord ka ettevõtte asutamise kõige aeganõudvamaks osaks. FIE-ga on asi lihtne: ärinimi peab sisaldama selle asutaja ees- ja perekonnanime. Osaühingu korral tuleb aga oma nimemõtteid katsetada äriregistri nimepäringus, et nimi vastaks nõuetele. Mida see täpsemalt tähendab?

Esiteks peab ettevõtte nimi olema selgelt erinev teistest Eestis registreeritud ja äriregistris broneeritud ärikehade nimedest. Samuti ei tohi kasutada Eestis kaubamärgina kaitstud nimesid või nendega sarnanevaid nimesid. Näiteks ei saa ettevõtte nimeks panna Svedpank, sest see kõlab täpselt nagu Swedbank.

Lisaks ei tohi ettevõtte nimi ja tegevusala olla vastuolus. Näiteks ei või vabakutseline loovkirjutaja panna ettevõtte nimeks Mati Autoremont. Nimes ei tohi ka kasutada riigi või kohaliku omavalitsuse organite ja asutuste nimetusi ehk näiteks nimest Riigikogu tuleb samuti loobuda.

Igal juhul tasub nime valides olla hoolas, sest tegemist hakkab ju olema sinu ärilise visiitkaardiga, sinu brändiga. Seetõttu peaks nimi olema meeldejääv ja tekitama usaldust. Näiteks kui soovid ühel hetkel müüa oma tooteid või teenuseid välismaale, siis vali rahvusvahelise kõlaga ja hästi hääldatav ärinimi, või kui tahad nime kasutada T-särkidel või muudel toodetel, hoia nimi parajas pikkuses.

3. Milline hakkab olema tegevusala?

Nüüd on aeg valida ettevõtte tegevusala. Tundub lihtne? Mõningate tegevusaladega tõesti, aga mitte alati.

Tegevusala määramine käib Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) kaudu. Selleks sirvi EMTAK-i nimistut ja leia sobiv põhitegevusala. Ära muretse, et kui oled põhitegevusala ära määranud, siis midagi muud teha ei tohi. Tegemist on lihtsalt tegevusega, millelt plaanid esimesel majandusaastal teenida kõige rohkem tulu.

Arvestada võiksid ka sellega, et on olemas erinõuetega tegevusalad, näiteks alkoholi müügiga tegelevad ettevõtted või reisikorraldajad, kel on tegutsemiseks vaja taotleda tegevusluba või esitada majandustegevusteade.

4. Milliseid dokumente on vaja ja milliste kuludega arvestada?

Eestis on ettevõtte registreerimine muudetud imelihtsaks äriregistri kiirmenetluse kaudu. See lahendus tõi meile 2022. aastal lausa maailmarekordi, mil ettevõte asutati 15 minuti ja 33 sekundiga. Kiirmenetluse suureks eeliseks on ette antud tüüpdokumendid koos detailsete juhistega, mis muudab teekonna lihtsaks ja intuitiivseks. Tüüpdokumendid on suureks abiks, sest osaühingu asutamiseks tuleb sõlmida asutamisleping ja kinnitada põhikiri.

Ärikeha registreerimiseks on tarvis tasuda riigilõiv. Osaühingu, aktsiaseltsi ja tulundusühistu äriregistrisse kandmine maksab 200 eurot; füüsilisest isikust ettevõtja, täisühingu ja usaldusühingu registrisse kandmine 20 eurot. Juhul kui ettevõte registreeritakse notari abil, lisanduvad ka notaritasud. Registreerides ettevõtte e-äriregistris kiirmenetluse korras, tuleb riigilõivu tasuda 265 eurot.

Kui kõik dokumendid on äriregistris esitatud ja riigilõiv tasutud, siis antakse sulle kiirmenetluse korral juba järgmisel päeval teada, et ettevõte on registrisse kantud – ehk lihtsamalt öeldes valmis.

5. Kuidas avada ettevõtte pangakonto?

Nüüd on ettevõte loodud, aga mida edasi teha? Järgmine samm on avada ettevõttele pangakonto, kuhu hakkab kogu teenitud tulu laekuma nii, et see oleks sinu rahakotist eraldatud.

Swedbankis saad ettevõtte pangakonto avada mugavalt internetipangas. Suure boonusena on ettevõtjale esimesel aastal pangakaart ja maksed tasuta ning kaupmees saab makseterminali pooleks aastaks poole hinnaga. Ning kui ettevõte hakkab kasvama, siis saad Swedbanki konto kaudu ühilduda mugavalt veebiplatvormide ja raamatupidamistarkvaradega.

Vaata lisa Swedbanki alustava ettevõtte lehelt.