Eesti tööstuses lisandväärtus Lätist-Leedust maha jäänud, töösturid plaanivad investeeringuid

Värske Swedbanki tööstusuuring näitab, et käesoleval aastal plaanib üle 68% tööstusettevõtetest käivet kasvatada. Keskmiselt plaanitakse käibe kasvu 6,5%. Ettevõtjad tahavad kasvatada ka kasumlikkust, mis on viimastel aastatel olnud tugeva surve all palkade kiire kasvu tõttu. Statistika kohaselt kasvasid 2016. aastal palgad töötlevas tööstuses 7%, samal ajal langes ettevõtete kasumimarginaal kolmandiku võrra.

„On selge, et kiirelt kasvavad tööjõukulud survestavad ettevõtete kasumlikkust,“ ütles Swedbanki tööstusosakonna juht Raul Kirsimäe. „Eesti tööstuse tänaseks probleemiks on liiga madal lisandväärtus: 23 000 eurot töötaja kohta.“  See on oluliselt väiksem kui Leedus – 32 000 eurot töötaja kohta ja napilt samal tasemel Lätiga (samuti ligi 23 000 eurot töötaja kohta).

Investeeringud on vajalikud

Tiheda konkurentsi tingimustes tuleb investeerida efektiivsuse kasvatamiseks ning uute, suurema väärtusega toodete tootmiseks. Seetõttu teeb rõõmu, et paljud ettevõtted on asunud tegutsema ning investeeringute mahud kasvavad, märkis Kirsimäe.

Tööstusuuringu tulemused näitavad, et Eesti tööjõuturul on toimumas suured muutused. Jätkub trend, mille kohaselt lihtsamad töörollid kaovad tänu automatiseerimisele. Samas tunnistavad pea pooled tööstusettevõtted, et töökäte puudus piirab ettevõtete arengut. 79% ettevõtetest tunneb puudust spetsialistidest ning iga viies ettevõte plaanib probleemi lahendamiseks suurendada välistööjõu kasutamist. Samas plaanib 70% ettevõtetest ka käesoleval aastal tõsta palkasid, keskmine palgakasv on plaanitud tasemel 3,7%.

Suurettevõtjad sihivad Hiinat

Uuringu järgi on muutumas ka Eestile olulised ekspordi sihtturud.  „Kuigi jätkuvalt mängivad olulisimat rolli meie lähinaabrid – näiteks Soome turgu pidas esmatähtsaks iga kolmas uuringus osalenud ettevõte ja Rootsit 16%, siis uutest turgudest nimetasid ettevõtjad enim Rootsit (40% ettevõtetest). Lisaks Skandinaaviale on olulisele kohale sihtturuna tõusnud ka Saksamaa (22% ettevõtetest). Huvitava tähelpanekuna on iga neljas Eesti suurettevõtetest uue turuna sihikule võtnud Hiina.

Paranenud turukonjunktuuri tingimustes plaanivad ettevõtted lisaks käibe kasvatamisele suurendada investeeringuid. Investeeringuid plaanivad 93% uuringus osalenud ettevõtetest ning keskmine investeeringu suurus kasvab 2017. aastal 11 %. Investeeringuid piirava tegurina tõi 38% ettevõtetest välja ebakindluse majanduskeskkonna suhtes, rahastamist probleemiks ei peeta.

Investeeringud on suunatud valdavalt efektiivsuse kasvatamisele (58% ettevõtetest). Järjest enam on tööstuses fookusesse tõusnud tootearendus – viimase viie aastaga on tootearendusse investeerivate ettevõtete osakaal kasvanud 8-lt protsendilt 25-le protsendile.

Põhjamaade juhtiva projektipõhiseid protsessiseadmeid valmistava ettevõtte Estanc AS tegevjuht Mihkel Tammo sõnul prognoositakse ka nende ettevõttes tänavu nii käibe kui kasumlikkuse kasvu. „Võrreldes eelmise aastaga on märgata elavnemist kõikidel meie jaoks tähtsatel turgudel,“ märkis Tammo. „Peamiseks väljakutseks nii meie kui paljude teiste tööstusettevõtete jaoks on spetsialiseeritud tööjõu kättesaadavus. Vajame nii kõrge tasemega oskustöölisi tootmishalli kui ka väljapaistva tehnilise tasemega insenere kontorisse. Probleemi leevendamiseks oleme astunud juba samme selleks, et kaasata tööjõudu väljastpoolt Eestit.“ Samuti leidis Tammo, et kasumlikkuse parandamisel on võtmetähtsusega tootmise muutmine efektiivsemaks.

Töötlev tööstus on Eesti olulisim majandussektor – andes 15,8% Eesti SKP-st ja 58% ekspordist. Iga viies töötaja Eestis leiab rakendust tööstuses. Swedbank korraldab Eesti tööstusettevõtete uuringut juba kuuendat aastat. Käesoleva aasta uuringus osales 260 tööstusettevõtet, mille käive esindab 36% kogu Eesti tööstusest.

Põhjalikum ülevaade uuringutulemustest asub siin: