Mida vaatab pank põllumajandusettevõtete jätkusuutlikust hinnates?

Sarnaselt enamikele valdkondadele on ka põllumajanduses aktuaalne teema rohepööre ja sellega seonduvate muudatuste mõju ettevõtlusele. Swedbanki põllumajandussektori juht Brit Padjus ja jätkusuutlikkuse strateeg Anu Liblik selgitavad neid arenguid panga vaatenurgast ning annavad soovitusi põllumajandusettevõtetele jätkusuutlikkuse hindamisel.

Esmalt tuleb võtta arvesse, et rohepööre ja selle mõju majanduses on pikaajaline protsess – Euroopa Liidu arengukavad on koostatud mitmekümne aasta perspektiivis ning muutused toimuvad järk-järgult. Seega ei tasu Swedbanki ekspertide hinnangul karta olukorda, kus põllumajandusettevõte ei ole päeva pealt enam karmistunud rahastamistingimuste tõttu kõlbulik laenu või muid teenuseid taotlema.

„Pank liigub ja areneb koos klientidega ning karmimad nõudmised krediidi saamiseks saavad tõenäoliselt paika umbes kümne aasta pärast. Selleks ajaks on aga kogu sektor kindlasti õiges suunas juba arenenud,“ leiab Padjus.

Laenu andmisel võtab Swedbank eelnevalt rohkem arvesse kliimariske – näiteks teraviljakasvatuse puhul arvestab pank finantseerimisstrateegiates liigse vihma või põuaperioodi võimalikku mõju. Siiski ei vaadata neid faktoreid kunagi ühe aasta tulemuste põhjalt, vaid koostatakse aastate lõikes keskmine. „Me kasutame pikaajalist keskmist saagikust, näiteks viie aasta keskmine saagikus, et mõista, kas sellise rahavooga ettevõte suudab oma võetud kohustusi täita või mitte,“ lisab Liblik.

Lisaks n-ö rohelisusele võtab pank põllumajandusettevõtete puhul arvesse ka laiemat mõju. Mida see tähendab? Vastuse saab lühendist ESG ehk eesti keeles äriühingute keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisalane jätkusuutlikus. Klientide puhul analüüsitakse lisaks keskkonnale ka seda, kuidas on hoitud töötajad, kui läbipaistev on juhtimine ning millised on mõjud ühiskonnale. „Need teemad on Swedbankis tegelikult juba aastaid kaalus olnud – ESG ei ole midagi uut selles mõttes ega muuda radikaalselt meie hindamise valemit,“ selgitab Anu Liblik.

Pidevalt muutuva keskkonnaga tuleb kaasas käia

Iga kuu ilmuvad uued jätkusuutlikkusega seotud Euroopa Liidu õigusaktid ning paratamatult on oluline nendel silma peal hoidma ja arvesse võtma, isegi kui kõik on veel uus ja esmakordne. Pank küll vaatab ühelt poolt seda, kas erinevad keskkonnanõuded on täidetud, kas ettevõte vastab hetkel kehtivatele õigusnormidele, kuid teiselt poolt pakub kindlasti ka tuge nendega kaasas käimiseks.

Seni on seoses jätkusuutliku rahastamisega paljud detailid veel poolikud –  näiteks ei ole veel põllumajanduses valmis saadud seda taksonoomiat, mis jagab tegevusvaldkonnad „pruunideks“ ja „rohelisteks“. Sellele vaatamata saavad põllumajandusettevõtted juba praegu teha palju, et seoses muutustega tulevikus kindlamal pinnal seista ja vastata uutele reeglitele.

„Näiteks muutub suure tõenäosusega jätkusuutlikkuse riskianalüüs üheks osaks krediidireitingust, millest hakkab sõltuma ettevõttele pakutav laenu hind. Maandamata jätkusuutlikkuse riskid tõstavad krediidiriskiprofiili ja selle tõttu muutub ka raha hind kallimaks,“ usub Liblik.

Kuna ESG tähendab suures osas teadlikkust oma mõjust, siis on soovitav ühe esimese asjana mõõta ära oma süsiniku jalajälg. Kõigis sektorites ei pruugi olla võimalik või mõistlik seda nulli viia, kuid juba kahekümne- või neljakümneprotsendiline vähendamine on suur asi. Iga pank näeb seda oma klientide puhul suure plussina, kui majandusaasta aruandes on kasvõi väike seda teemat avav peatükk.

Kokkuvõttes ei pea kartma, et põllumajandusettevõttele on panka tulles üleöö täiesti uued nõudmised või ootused kehtestatud. Tark on aga juba praegu tegeleda oma jätkusuutlikuse ja keskkonnamõjude hindamisega. Nii saab olla valmis ka kümne aasta pärast toimuvateks muudatuseks.

Uuri rohkem Swedbanki eripakkumistest põllumajandusettevõtetele: https://www.swedbank.ee/business/finance/capital/agriculture?language=EST

Kuula arutelu täispikka salvestust Äripäeva veebist.