Warmeston: jätkusuutlikkus on motivaator toimimise jätkamiseks

Eesti pelletitootja Warmeston on jätkusuutlikkuse lahti mõtestanud kui mitmetahulise valdkonna, mis kätkeb endas lisaks keskkonna- ja kliimahoiule ka usalduslikke suhteid klientide ja tarnijatega, ettevõtte rolli tööandjana ning võimekust investeerida ja ajas muutuda.

Loomulik teekond algusest peale

Warmestoni eesmärk on toota ja tarnida loodussõbralikku kõrge kvaliteediga toodangut. Jätkusuutlikkus on olnud ettevõttes olulisel kohal juba alates algusaastatest. „Jätkusuutlikkuse teemad hakkasid tugevemalt ja selgemalt sisse tulema esmalt kliendinõuete kaudu,“  selgitas ettevõtte kvaliteedi- ja keskkonnajuht Viljo Aros. Esimese märkimisväärse verstapostini sel teekonnal jõudis ettevõte juba 2016. aastal, kui biomassi jätkusuutlikkus ei olnud veel nii palju tähelepanu pälvinud kui praegu. Nimelt oli Warmeston üks esimene kümnest ettevõttest maailmas ja esimene Eestis, kes sai SBP (Sustainable Biomass Program) sertifikaadi. See sertifikaat aitab tõendada biomassitootja vastavust Euroopa regulatsioonide ja  tööstustele kehtivate standarditega. Tagantjärele tõdeb Aros, et see osutus õigeks suunaks, kuna nüüdseks on SBP kujunenud alusstandardiks, ilma milleta on tööstuslikku pelletit Euroopa turul väga raske müüa.

Üks oluline väärtus, mille SBP sertifikaat Warmestoni jaoks kaasa tõi, oli süsiniku jalajälje arvutamiseks vajalike andmete kogumine: millised on tooraine grupid, kui kaugelt neid tarnitakse, palju kasutatakse tootmiseks elektrit, diislit ja soojust, milliste sadamate kaudu toimub eksport ning kes on toote lõppkliendid. „Kui esimestel aastatel täitsime sertifikaadi nõudeid, siis 2020. aastal viisime juba ise läbi oma tööstusliku pelleti süsiniku jalajälje hindamise. See oli esmane etapp oma jätkusuutliku käitumise jälgimises,“ kommenteeris Aros, kelle sõnul läks sealt pall nende jaoks veerema. Alusandmete põhjal loodi CO2 mudel ja seejärel tundus mõistlik need tulemused ka avalikustada. 2021. aastal avaldas Warmeston oma esimese jätkusuutlikkuse aruande. „Kui hakkasime tegema aruannet, tulid sinna juurde ka sotsiaalsed teemad. Nii oleme selle jätkusuutlikkuse teekonnal loomulikult kasvanud,“ rääkis Aros.

Koostöö aluseks on ühine väärtusruum

Selleks, et kriteeriumitele mittevastav tooraine ei jõuaks väärtusahelasse, on Warmeston oma tarnijate valimiseks loonud usaldusväärsed protsessid ja kehtestanud neile ranged nõuded. Aros tõdeb, et kuigi sertifikaadid kui välised tunnused on nende sektoris äärmiselt olulised, on veelgi tähtsam asja sisu. „Meile on tarnijate valiku puhul kõige olulisem aspekt ühine väärtusruum. Tarnijad teavad, et jätkusuutlikkuse kriteeriumites Warmeston järeleandmisi ei tee, kuid samas oleme paindlikud nõuetele vastavuse tõendamises,“ avaldas Aros. Ta lisas, et kuigi sertifitseeritud tarneahelad on ettevõtte jaoks väga olulised, ei ole sertifikaat eeltingimus koostöö tegemiseks. Näiteks väiksemate saeveskite puhul, kelle jaoks võib sertifikaadi taotlemise kulu olla ebamõistlik, on Warmeston võtnud endale suurema administratiivkoormuse ja neid koolitanud. Ettevõttes lähtutakse põhimõttest, et koostöö tegemiseks peavad sobima väärtused ja äritegevuse mõtteviis.

Regulatsioonidest sammuke ees

Euroopa Liidu eesmärk on olla 2050. aastaks kliimaneutraalne. Tuule- ja päikeseenergia kõrval on just biomassil oluline roll vajadusepõhise energia tootmises. Euroopa Liidu kliimapoliitika vormib üha rohkem ka pelletitootjate ärikeskkonda – biomassi kestlikkuskriteeriumid muutuvad seadusandlikul tasandil järjest tugevamaks ja kõik pelletitootjad peavad regulatiivset raamistikku järgima. „Mõnes mõttes olime ka siinkohal ajast natuke eest, kuna hakkasime klientide vastavaid ootuseid ja nõudeid täitma juba siis, kui need polnud veel regulatsioonidena kirjas.“

Kuigi Warmeston on astunud jätkusuutlikkuse teekonnal suuri samme, tõdeb ettevõtte kvaliteedi- ja keskkonnajuht, et pikk tee on veel minna.Lähiaastatel on Eestis jõustumas äriühingute kestlikkuse direktiivi, millega soovitakse saavutada, et ettevõtted keskenduksid senisest enam säästvale arengule ja arvestaksid oma tegevuses ühiskonna huvidega laiemalt. See muudab suurtele ettevõtetele jätkusuutlikkuse aruandluse kohustuslikuks. „Tahame oma aruandlusega liikuda sinna suunas juba aegsasti, et direktiivi jõustudes olla enda jaoks tavapärases protsessis. Kindlasti jätkame jätkusuutlikkuse aruandega ja proovime tuua sinna sisse paremaid mõõdikuid,“ avab Aros ettevõtte tulevikuplaane.

Esimene tükk olgu pigem väikene

Ettevõtetele, kes alles hakkavad jätkusutlikkuse teemaga tegelema, soovitab Aros alustada väikestest sammudest. “Kui pole just välist survet, ei pea esimene tükk väga suur olema. Tähtis on liikuma saada. Kui seda teha ilma nõueteta, on kogu teekond loomulikum.“ Jätkusuutlikkuse teemasid on palju, kuid oluline on meeles pidada, et see pole checklist, mis tuleb ära teha. „Kaardistage ettevõtte hetkeolukord ja leidke enda jaoks olulised teemad. Kui on soov arvutada ettevõtte jalajälge või teha mudeldamist, tasub kindlasti mõelda, milliseid olemasolevaid andmeid saab ära kasutada ja kuidas neid usaldusväärselt juurde koguda. Sageli võib vaja olla uute mõõtmiste või mõõdikute skeemi väljatöötamine,“ jagab Aros kogemusi. Samuti tasub otsida erinevaid koolitusi, nendel osalemine annab nii värskemaid teadmisi kui ka parema inforuumi. Warmeston osaleb sel aastal TalTechi ja Swedbanki ühises koolitusprogrammis, kus käsitletakse kõiki jätkusuutliku arengu valdkondi – rohepöörde väljakutseid, organisatsiooni sotsiaalse kapitali ja juhtimiskultuuri kasvatamist.

Jätkusuutlikkuse mõiste on lai ja seda defineeritakse sõltuvalt kontekstist erinevalt, ESG (Environmental, Social and Governance) ei ole aga pelgalt roheline trend tarbijakäitumises või raporteerimise kohustus. ESG hõlmab endas nii ettevõtte juhtimiskvaliteeti ja selle läbipaistvust, kui ka mõju keskkonnale ja inimestele. Finantsasutused hakkavad lisaks krediidiriskide analüüsimisele lähiaastatel küsima oma klientidelt aina enam jätkusuutlikkuse põhimõtete, rakendatud meetmete ja raporteerimise kohta. ESG’st lähtuvad tulemusnäitajad on esile kerkimas paljudes valdkondades ning tarneahelate kaudu saavad mõjutatud isegi need ettevõtted, kellele raporteerimise kohustus regulatiivses plaanis ei laiene.

Biokütusel on juhitava energiaallikana tuule- ja päikeseenergia kõrval täita oluline roll energiasõltumatuse ja -talitluspidevuse saavutamisel. Soovib meist ometigi igaüks, et pimedatel sügisõhtutel oleks tuba soe ja valge. Euroopa üks suurimaid pelletitootjaid, Warmeston, on jätkusuutlikkuse raportit koostanud viimased 2 aastat. Raportini on jõutud orgaaniliselt, teekonna esimeseks verstapostiks olnud SBP (Sustainable Biomass Program) sertifikaat tõendab toodangu vastavust taastuvenergia direktiiviga, jätkusuutlikkuse raport on suurem samm edasi ning annab tervikliku ülevaate lisaks toorme hankimisele ja süsinikujalajäljele ka pingutustest töötajate heaolu tagamisel ning ühiskonda panustamisel.

Jätkusuutlikkus tuleb igal ettevõttel enda jaoks lahti mõtestada leidmaks tasakaal majandusliku edu, sotsiaalkeskkonna ja looduskeskkonna vahel – Warmeston on sellega hästi hakkama saanud.

Gerli Puusild

Swedbanki metsa- ja puidutööstuse sektori juht