Palkade läbipaistvuse direktiivi edasilükkamine probleeme ei lahenda
Valitsuse eelmise nädala otsus, teha Euroopa Komisjonile ettepanek lükata palkade läbipaistvuse direktiivi jõustamist kaks aastat edasi, on pehmelt öeldes arusaamatu. Arvestades, et tegemist on direktiiviga, millele anti sisuline nõusolek juba 2022. aasta lõpul ning see hakkab kõikides liikmesriikides kehtima tänavu juunist, on nii riigil kui ka ettevõtetel olnud piisavalt aega, et vajalikud ettevalmistused teha. Direktiivi edasilükkamine ei aita kuidagi olukorras, kus Eesti palgalõhe on üks Euroopa Liidu suurimaid.
Miks on Swedbankis palgavahemikud avalikud?
Swedbankis on palgalõhe teema olnud laual juba üle kümne aasta ja oleme astunud regulaarselt teadlikke samme selle vähendamiseks. Just seetõttu on meie töökuulutustel palgavahemikud avalikud olnud juba mitu aastat. Lisaks sellele, et see samm on muutnud meid organisatsioonina veelgi avatumaks ja läbipaistvamaks, toetab see ka värbamisi ja siseseid karjääriliikumisi. Suuremas plaanis aitab korrastada palgaturgu, likvideerida palgalõhet ning suurendada võrdset soolist kohtlemist.
Swedbanki värbamisprotsessis osalenud kandidaatidelt tulnud tagasiside on seni olnud positiivne: hoiame kokku nende aega ja välistame organisatsioonisiseselt olukordi, kus samas tiimis töötavate kolleegide palkades on mitmekordsed erinevused. Lisaks vaatame pangas igal aastal üle palgavahemikud ning peame tasuvusvestlusi, et viia kehtivad tasud vastavusse palgaturuga. Niisamuti vaatame alati üle ka vanemapuhkuselt naasvate töötajate ja teiste pikemalt töölt eemal olnud inimeste palgad, et tagada neile tööle asudes õiglane palk ja võrdne kohtlemine.
Võrdne palk tähendab meie jaoks maksta meestele ja naistele samaväärse töö eest sama palka, võttes sealhulgas arvesse konkreetse töötaja pädevust ja tulemuslikkust. Mõõdame, võrdleme ja analüüsime palgaerinevusi regulaarselt, koolitame juhte ja töötajaid vastaval teemal. Läbipaistvus, avatud suhtlus töötajatega ja selge palgapoliitika aitavad ettevõttel põhjendamatut palgalõhe tekkimist vältida.
Tahaks loota, et meie kogemus palgavahemike avalikustamisel on julgustanud ja julgustab ka edaspidi teisi ettevõtteid antud teekonda ette võtma. Vaid nii jõuame soovitud muutusteni tööturul. Ühtlasi võiks selle abil kaduda arvamus, et kui palganumber avaldada, siis kukub riik kokku või ei suudeta enam värvata, sest keegi ei tule kandideerima.
Ettevõtete halduskoormus on erinev, kuid muutus on vajalik
Erinevad andmed näitavad, et Eestis on üks kõrgemaid sooliseid palgalõhesid ning see on selgelt üle ELi keskmise. Ma ei soovi siinkohal rääkida kõigi Eesti ettevõtete eest, sest on keeruline hinnata nende halduskoormust ja sellega kaasnevaid kulusid. Stardipositsioon on paratamatult kõigil natuke erinev. Samas oli meie hinnangul piisavalt aega, et teha ettevalmistusi. Direktiivi edasilükkamine ei ole kindlasti meie soovitud lahendus.
Seetõttu oleme Swedbankis otsustanud, et vaatamata direktiivi edasilükkamisele, läheme Läti ja Leedu pangaga ühtselt tegevustega edasi, kuna sealsed riigid ei ole direktiivi edasi lükanud. Julgustame ka teisi ettevõtteid sama tegema.
Palgalõhega tegelemine ja selle kaotamine ei ole kindlasti ühekordne, vaid järjepidev tegevus, et sooline palgavõrdsus oleks tagatud ja palgalõhe erinevused soovitud piiris. Tagurlikud otsused meid kokkuvõttes ühiskonnana edasi ei vii.
Loe rohkem meie HR rubriigist.
