Telefonis suure raha lubajale öelge: “Ei, aitäh!”

Tänavu esimese seitsme kuuga kaotas enam kui 370 Eesti inimest oma raha neti- ja telefonipetturitele. Ilma jäädi kokku peaaegu kolmest miljonist eurost! Suurem osa sellest rahast, üle pooleteise miljoni euro, kaotati investeerimiskelmidele. Kõik need sajad petta saanud inimesed on meie kaasmaalased, naabrid, sõbrad ja tuttavad. Mitmendat aastat kestvas pettuste laines on enam kui kolmandik Eesti elanikke pettustega isiklikult kokku puutunud. 

Miks me sellistel asjadel küll ­endaga juhtuda laseme?

Petturid, kes tutvustavad end investeerimisfirma esindaja või pangatöötajana, on väga veenva jutuga, vahel ähvardavad, mõnikord mesikeelsed, vahel hirmutavad raha kaotamisega pangakontolt või ahvatlevad võimalusega vähese ajaga palju lisa teenida. Pettur võtab ohvri õnneks palju lihtsamalt, kui me ettegi kujutame. Pangaliidu poolt tellitud ja uuringufirma Norstat poolt läbi viidud uuringu tulemused näitavad, et pea kõik Eesti inimesed on pangandus- või investeerimiskelmustest kuulnud või nendega kokku puutunud. Enam kui 35% inimestest on ühel või teisel viisil selle teemaga isiklik kokkupuude. Aasta tagasi oli isiklikult pettustega kokku puutunud 23% eestimaalasi. Mitte-eestlastest on isiklik kokkupuude koguni 67% inimestest. Üsna hästi tuntakse ka ohumärke, mida tähele panna. Siiski on mullusega võrreldes veidi langenud teadlikkus märkidest, mis peaksid ettevaatlikuks muutma – enamus inimesi tunneb kindla peale ära kuus kaheteistkümnest ohumärgist. Paremini tunnevad ohtusid ära nooremad ja kõrgema sissetulekuga inimesed, keskmisest kehvemini eakad, põhiharidusega ja keskmisest madalama sissetulekuga inimesed.

Suhtu ettevaatlikult “superpakkumistesse”!

Hiiglaslik petukõnede laine võimendus mullu septembris ja oktoobris, kui paljude inimeste kontole laekusid teise pensionisambasse kogutud säästud. Petturid nägid siin oma võimalust ja kahjuks jõudsid nad ka sihile: nii septembris kui ka oktoobris jõudis petiste kätte ohtralt raha. 2022. aasta algus tõi võimaluse kergemalt hingata, ent suvekuudel on petturite aktiivsus jälle kasvanud ja valvsust kaotada ei tohi.

Suvel on kasvanud just investeerimispettuste hulk. Politsei registreeris juulis 22 investeerimispettust ning kahjusumma ulatus üle 220 000 euro. Suurim kahjusumma oli 55 000 eurot – kannatanu uskus kelmide lubadusi, et viimased aitavad lisatasu eest varem “investeerimisplatvormil” kaotatud raha tagasi saada. Endiselt registreerib politsei ka süütegusid, kus inimesed on pettuse ohvriks lagenud “pankade” kampaaniabänneritel klikates, kelmide poolt saadetud pangalingile minnes või vastates justkui oma kodupangast tulnud kõnedele, kui helistajaks olid hoopis petturid.

Kahjuks ei tähenda inimeste kõrge teadlikkus pettustest seda, et oleme ohvriks sattumise eest kaitstud. Investeerimispetturid on väga nutikad. Nad loovad internetis oma «firmale» kodulehe, mis näeb välja nagu päris, ja näitavad, justkui teeniks nende ettevõttesse paigutatud raha ülilühikese ajaga suurt tootlust. Nii pannaksegi heauskne telefonile vastaja uskuma, et «investeering» on väga tulus ja «investeerides» teenid väga ­ruttu palju raha.Mõni petuskeem viiakse ellu nii oskuslikult, et esmapilgul võivad isegi asjatundjad alt minna ja uskuma jääda. Sageli väidavad petturid, et helistavad välismaalt, seegi lisab nende jutule usutavust.

Enamasti langevad pettuste ohvriks Harjumaa, eriti Tallinna, ja Ida-Virumaa elanikud. Reeglina kõnelevad kelmid telefonis vene keelt, räägivad enesekindlalt ja soravalt. Üldjuhul paluvad inimesel asja enda teada jätta, sest see olevat isiklik pakkumine. Ja otsustama peab kiiresti, lausa kohe, sest selline võimalus kaua ei kestvat. ­Sageli palutakse kas ülekanne teha või laadida oma arvu­tisse ekraani jagamise tarkvara, mille abiga saab pettur võtta kontrolli ohvri arvuti üle.

Kuidas ennast kaitsta?

Kõige lihtsam: kui võõras inimene helistab ja tahab teiega rääkida teie rahast, öelge: «Ei, aitäh!» Ärge unustage, et kui mingi rahateenimise võimalus tundub ulmeliselt hea, ongi see enamasti väljamõeldis, mitte päris pakkumine.

Peale uskumatute investeerimispakkumiste väidavad petturid tihti, et helistavad pangast ja tegutsevad selle ­nimel, et hoida ära teie kontol toimuvaid pettusi ja sealt raha mujale kandmist. Inimeselt küsitakse pangakon­tole ligipääsu lubavaid kasutajatunnuseid ja PIN-koode või pangakaardi andmeid.

Meeles tuleb pidada, et päris pangatöötaja ei küsi kliendile helistades mitte kunagi interneti- või mobiilipanka logimiseks andmeid. Mida tahes teile helistades ei väideta, ka pettuse ärahoidmiseks ei nõua pank teilt nii kontole pääsuks tarvilikke andmeid. Kui seda küsitakse, on ­alati tegu pettusega. Küll tasub meeles pidada, et kui inimene ise panka helistab, tuleb ennast identifitseerida ja siis võidakse PIN-koode küsida küll.

Pane tähele!

Kui pank ise teile helistab, teab helistaja, kes te olete, ega päri teie isiku- ega konto­andmeid. Kui aga teie panka helistate, peab pank aru saama, kes helistab, ja seepärast palutakse teil siis oma isik tuvastada.

Kui keegi helistab teile ja ­pakub võimalust ülehomseks väga rikkaks saada või nõuab kiiresti teie pangakontole ligipääsuks andmeid, et kahtlasi makseid ära hoida, siis öelge «Ei, aitäh!» ja pöörduge oma kodupanka, et saada abi ja nõu.