Kasutusloata kinnisvara teeb ostjale peavalu
Kodu otsides tuleb silmas pidada ka seda, kas kinnisvara dokumentatsiooniga on kõik korras. Pank puudulike andmetega kinnisvara laenutaotlust kohe tagasi ei lükka, aga protsess võib pikaks ja kulukaks osutuda.
Alates uue aasta jaanuarist peavad kõik üle 20m2 hooned – lisaks elamutele ka kuurid, saunad, garaažid ja laudad – olema kantud elektroonilisse ehitusregistrisse. Projektibüroo OÜ hinnangul puudutab see rohkem kui 300 000 hoonet üle Eesti.
Pank jälgib laenu andes, kas olemasoleval ehitisel on kasutusluba või kas ehitusjärgus elamul on ehitusluba. Mõlema eesmärk on sama – tagada ehitiste ja ehituse ohutus. Laenuhaldur analüüsib iga juhtumit eraldi, aga üldiselt on positiivse vastuse jaoks vaja dokumendid enne ostu korda ajada.
Infot, kas huvipakkuval majal on dokumentatsioon korras, saab Ehitisregistrist või projekti visuaalselt ehitisega võrreldes. Eriti tähelepanelik tuleks olla kinnisvarabuumi ajal kerkinud majadega, kus võib ka korterite kasutuslubadega probleeme olla. Juhul kui dokumentatsioon on puudulik, tasub pöörduda kohaliku omavalitsuse või projekteerimisettevõtte poole, kes lubade taotlemisel abiks on.
Dokumentatsiooni peaksid üle vaatama kõik majaomanikud. Kohalikud omavalitsused on kasutuslubade olemasolusse ja ehitistele auditite tegemisse siiani suure töökoormuse tõttu leebelt suhtunud, aga see on muutumas. Kasutusloata ehitised võivad kaasa tuua kopsaka trahvi, lisaks kaasnevad kulutused professionaalsele abile uue loa taotlemisel ja riigilõivule. Samuti võib kasutusloa puudumisel tekkida probleeme kindlustushüvitise väljamaksmise või kindlustuslepingu sõlmimisega.
