Kuidas säästvamalt elada: elutuba

Elutuba on nii kodu esindusala kui ka ruum, kus pere veedab ilmselt kõige rohkem aega. Seetõttu soovitakse seda ruumi sageli täiustada või ümber kujundada ning seal viibides kulub ka üsna palju elektrit. Sisekujundaja Eglė Rinkevičienė annab nõu, kuidas raha ja keskkonda säästes luua elutoas mõnus õhustik.

Mida tasub teada elutoa kujundamisest?

• Elutoale annavad iseloomu aksessuaarid ja toataimed.

• Kasutada tasub keskkonnasõbralikke ja vastupidavaid tekstiile.

• Ühe laevalgusti asemel on parem valik eri tüüpi valgustus toa eri piirkondades.

• Ära unusta välja lülitamast seadmeid, mida sa parasjagu ei kasuta.

Heli summutavad seinad ja heledad detailid

Sisekujundaja sõnul on elutoa seintele erksaid värve ja tekstuure valides kõige suurem oht, et need kuluvad kiiresti või lähevad lihtsalt moest. Seetõttu soovitab ta valida rahulikumaid viimistlusvärve ning pöörata põhitähelepanu n-ö pehmele puhkealale. „Elutoa kese on diivan ja selle ümber on paigutatud muud lisamugavust loovad esemed, nagu vaip, diivanilaud, tugitool, kardinad, tsoonivalgustuseks kasutatavad lambid. Nende elementide tervik loob ruumi iseloomu,“ ütleb ta.

Suurem osa elutoa sisustusest – diivanikate, vaip, tavalised või rullkardinad või lambivarjud on tekstiilipõhine. „Elutoa ilmet on tekstiilide vahetamise abil lihtne muuta. Valitud kangad ei pea aga ainult omavahel sobima, vaid olema ka kergesti hooldatavad, kvaliteetsed, keskkonnasõbralikud,“ soovitab ta. Tähelepanu tuleks pöörata kanga kirjeldusele: keskkonnasõbralikud kangad on sertifitseeritud rahvusvaheliste standarditega, nagu GOTS või OEKO TEX 100.

Liigtarbimise vältimiseks tuleks elutoa sisustades või ümber kujundades hoolikalt läbi mõelda ka dekoratiivesemete, näiteks maalide, nõude, vaaside, küünlajalgade ja muude kaunistuste kasutamine. Need võivad olla küll ilusad, kuid ka kallid või konkreetse otstarbeta. Nende asemel võiks eelistada hoopis toataimi, mis võivad parandada ka toa õhukvaliteeti.

Enegiatarbimine luubi alla

Hubane ja lõõgastav valgus on oluline, kui kogunetakse elutuppa pärast pikka päeva koos aega veetma. Leedvalgustus võimaldab valida ja reguleerida ka valguse värvustemperatuuri ehk seda, kui soojana valgus paistab. Valguse värvustemperatuuri mõõdetakse kelvinites (K) ning soe valgus jääb üldjuhul vahemikku 2000–3000 K. Nutipirnide ja -lampidega on vahel võimalik ka valgustemperatuuri muuta. Nii näiteks on võimalik lugemise ajal kasutada neutraalsemat päevavalgust (4000–4500 K), kuna see valgustab paberit paremini. Tahvelarvuti või arvuti kasutamise ajaks võib parem olla soojem valgus (2500–3000 K), mis vähendab ekraani peegeldust.

Elutuppa saab hubasust luua ka sellega, kui loobuda ühest tugevast valgusallikat laes ja asendada see valguslahendustega, mis katavad eri piirkondi. Kuigi üks keskne laelamp on kodudes kõige levinum, ei täida see piisavalt erinevaid vajadusi.

„Elutoa valgust saab mugavalt jaotada: näiteks valides lugemiseks diivani või tugitooli kõrvale põrandavalgusti, seintele paigutatud kohtvalgustid saavad aga rõhutada maale, raamaturiiuleid või kirjutuslauda. Sellised lahendused on ühtaegu funktsionaalsed ja loovad huvitava lahenduse, aga võimaldavad ka sihipäraselt kasutades elektrikulu vähendada,“ märgib Rinkevičienė.

Elutoas tuleb arvestada tuleb ka teiste energiakuludega. Näiteks teler, heliseadmed, ruuter ja ka arvutid võivad kuus tarbida umbes 50–100 kWh elektrit. Seetõttu tasub välja lülitada seadmed, mida parasjagu ei kasutata. Seadmed tarbivad energiat ka ooterežiimil, mistõttu võiks need pikema eemaloleku ajaks vooluvõrgust lahti ühendada. Kui aga seadmed on ühendatud raskesti ligipääsetavatesse pistikupesadesse või kodus ei ole lihtsalt sellist harjumust tekkinud, tasub mõelda nutipistikutele, mis võivad pärast taimeri seadistamist seadmete toite välja lülitada ja kavandatud ajal uuesti ühendada.