Avalehele
Milline on jätkusuutlik taristu?

Milline on jätkusuutlik taristu?

05.04.2023

Linnas, millel on hea planeering ja taristu, on elanike elukvaliteet parem ja autode kasutamise vajadus väiksem ning linn on tänu sellele loodussäästlikum. Eriti olulised on ühistranspordi ja kaupluste lähedus ning süsihappegaasi siduvad rohealad.

Uurisime, kuidas on lood meie naaberriikides ja küsisime Leedu linnaplaneerija Justina Muliuolytė arvamust jätkusuutliku taristu kohta. Justina Muliuolytė sõnul on taristu arendamine otseselt seotud jätkusuutlikkusega. „Keskkonda säästavad kõige enam sellised piirkonnad, mis pakuvad elanikele lähikonnas töötamise ja vaba aja veetmise võimalusi. Nii on võimalik autosõit vahetada jalgrattasõidu, ühistranspordi või jalutamise vastu ning kaob vajadus pidevalt kesklinna vahet liikuda. Kokkuvõttes säästetakse aega ummikus istumise arvelt, raha kütuse pealt ning toetatakse keskkonda väiksema süsinikujalajäljega,“ ütleb ta.

Teine oluline osa taristust on rohealad – pargid, haljastus, linnametsad jne. Rohealad puhastavad õhku, vähendavad tolmu, pakuvad kuumavarju, neelavad süsihappegaasi ja liigset vihmavett ning soodustavad liikumisaktiivsust.

Maal võib taristu olla puudulik

Väljaarendatud elektri-, vee-, soojus- ja kanalisatsioonitaristu on eriti oluline neile, kes kaaluvad maale kodu soetamist. Kui krundil on elekter, võivad muud süsteemid, nagu kaev või kanalisatsioon, olla lokaalsed, kuid nende paigaldamine nõuab lisaraha ning pikemas perspektiivis on nende ülalpidamiskulud suuremad kui tsentraliseeritud süsteemidel. Tulevaste maaelanike jaoks on oluline uurida teede läbitavust, sest sageli on need asfalteerimata, mistõttu võib liiklemine olla ebamugav. Samuti tuleks uurida, milline on teede olukord talvel suurema lumesaju korral.

Hinnata tuleks ka tänavavalgustust, kõnniteid, kaugust lähima ühistranspordipeatuseni ja jäätmekäitlusvõimalusi. Linlastele on need asjad enesestmõistetavad, aga maal võib nende puudumine muuta argielu keeruliseks.

Kodupood on elanikule oluline

„Linnaelanike jaoks on avalik ruum, nagu pargid, poed, meditsiiniasutused, jalgrattateed ja meelelahutus, väga oluline. Lastega perede jaoks on tähtis, et läheduses oleks lasteaed, kool ning huviringid. See kõik on osa linnataristust,“ sõnab Muliuolytė. Tema hinnangul oleks ideaalne, kui igas linnaosas oleks väike keskus ning kõik igapäevaeluks olulised asutused asuksid vaid ühe-kahe kilomeetri kaugusel. Nii saab vabalt liikuda jala, jalgratta või tõukerattaga.

Elukoha valikut määravad suuresti hind ja asukoht. Samas ei pruugi näiteks äärelinnas alati olla head taristut, mistõttu võib seal elamine muutuda õige pea ebamugavaks. Enne kolimist tuleks uurida linnaosa kodulehelt piirkonna arengukava, et teada saada, mis on järgmise kümnendi plaan ning kuidas võiks piirkond tulevikus välja näha.

Säästva linnaarengu perspektiiv

Urbanistlike teooriate kohaselt on inimesed rohkem seotud oma linnaosa kui oma eluasemega. Nad teavad kõiki kõrvalisi tänavaid ja otseteid ning neil on tekkinud oma kogukond. Säästva linnaarengu vaatest oleks hea, kui eluolu muutudes oleks võimalik valida vajalik eluase samast linnaosast.

Muliuolytė sõnul on ka eluaseme tüübi valik elukaarega seotud. Näiteks tudengid elavad ühiskorteris koos sõpradega, hiljem kolivad paarid eraldi väikesesse korterisse, laste sünni järel suuremasse korterisse või majja ning vanaduspõlves naasevad sageli väiksemasse korterisse. „Tavaliselt on ühes linnaosas sellise n-ö eluasemekarjääri läbimine üsna keeruline, sest eluasemetüübid erinevad linnaositi üsna palju. Näiteks kesklinnas müüakse väiksemaid ja kallimaid kortereid. Mõistliku hinnaga kolmetoalisi kortereid saab enamasti magalapiirkondadest. Suuremaid maju leiab aga linnast väljas. Linna arendades oleks hea mitmekesistada iga linnaosa sees elamutüüpide valikut,“ lisab Muliuolytė.

Märksõnad: Jätkusuutlikkus, Kodu, Taristu