Vanasse majja kodu ostmine – millele võiks tähelepanu pöörata?

Populaarses Facebooki rahatarkuse grupis Kogumispäevik keskendutakse sel kuul kinnisvara teemadele. Kas osta kodu uude või vanasse majja? Ja kui osta kodu vanasse majja, siis mida võiks ostu puhul silmas pidada?

Merko Ehitus Eesti AS projektijuhi Mario Pajuste sõnul pole vanema maja puhul vahet, kas tegu on kivi-või puitmajaga. Mõlemal juhul tuleks esitada kontrollküsimusi, sest vigu ja probleeme võib esineda nii kivi- kui ka puitmajadel. Ideaalis võiks enne vanemasse majja korteri ostmist kaasata protsessi kogenud ehitusspetsialisti, kes oskab näha ohumärke. Elektrijuhtmestikku võiks omakorda kontrollida vastava pädevusega isik.

„Sageli juhtub, et esialgu soodsana tunduva korteri ostuga vanasse majja kaasnevad mitmed ootamatud kulud ja probleemid, mis võivad lisanduda ostuhinnale hiljem. Kuna uuemate majade korterid on ehitatud tänapäevaseid nõudeid arvestades, siis võimalusel soovitan osta kodu uude majja,“ avaldas Pajuste. Kuna Kogumispäeviku grupi liikmete seas on väga palju ka neid, kes soovivad soetada kodu just vanemasse majja, siis palusime Mario Pajustel grupi liikmete küsimustele vastata.

Millele võiks pöörata tähelepanu vanasse majja kodu ostmisel?

Aspekte, millele tähelepanu pöörata, on väga palju. Alustades kasutusloa olemasolust ja lõpetades trepikojast tulevate helidega. Esmalt tuleks uurida, kas korter vastab projektile – ehk siis, kas on tehtud ümberehitusi. Eriti tähelepanelik tuleb olla omavoliliste konstruktsioonide ümberehitusega. Enne ostu tuleks küsida kindlasti korteriühistu olemasolu kohta ja uurida eelmiste aastate kommunaalkulusid ja igakuist remondifondi suurust. Kui maja fassaadil on näha veekahjustusi (näiteks sadeveerennidest läbijooksud), siis see pole hea märk. Samamoodi pole hea, kui keldrisse minnes tuntakse rõskust ja nähakse võimalikke niiskuskahjustusi. Ka pööningul võiks kontrollida, kas on niiskuskahjustusi ja uurida lähemalt katuse aluskatte (kile vms) olemasolu ja üldmuljet – kui see puudub või on ebakorrektselt paigaldatud, siis võivad tekkida kahjustused, muuhulgas ka hallitus. Lisaks võiks kontrollida katuse soojustuse olukorda.

Mida võiks aga lähemalt kontrollida korteris sees?

Kindlasti võiks vaadata viimistletud seina ja lae olukorda – kas värv on koorunud ja kas on näha veekahjustusi. Kui korteris on välisseinte värvi muutuseid, siis need võivad viidata külmasildadele, niiskuskahjustusele ja hallitusele. Kontrollida tuleks ka seda, kas muudel pindadel korteris on hallitust, problemaatilised kohad on vannitoad ning lagede ja seinte nurgad. Lisaks võiks põrandatel jälgida seda, et ei oleks suuri muhke-lohke ja läbivajumisi, mis võivad näidata välja vigasid aluspinnas.

Üle tuleks vaadata ka plaaditud pinnad ja koputades, kas plaadid on lahti. Kui need koputamise tulemusel kõmisevad, siis see võib olla märk, et plaadid pole korralikult aluspinna küljes kinni. Ühtlasi võiks kontrollida vannitoa ventilatsiooni – pannes WC-paberi vastu õhuresti või -klappi, saab kontrollida väljatõmbe olemasolu. Kui paber tõmmatakse vastu, siis on väljatõmme olemas. Üle võiks vaadata ka nähtavate torustike olukorra. Kui esineb roostet ja tilkumisi, siis see pole hea märk.  

Mida pidada silmas puumajja korteri ostul?

Lisaks eespool mainitud tähelepanekutele, tuleks hoolikamalt uurida, kui kõrgel on puitfassaadi alumine piir maapinnast ja kas tuulutus on tagatud. Hea märk on see, kui fassaad on tuulduv (näiteks ventilatsiooniavad) ja puitosa asub maapinnast kõrgemal, et tagada õhu liikumine talvel. Kui fassaad on kehvas olukorras, siis sellega võivad kaasneda temperatuuri, niiskuse ja hallituse probleemid. Puitmajade üks suur ohutegur on ka majavamm. Seda saab hõlpsasti kontrollida keldris, sest seal on soe ja niiske ning majavammi arenguks soodsad tingimused.

Millised ohud varitsevad vana maja pööningukorrusele korterit ostes? Millised ohud varitsevad aga soklikorruse korteri ostul?

Pööningu puhul tuleks alustada sellest, kas pind on kinnisturaamatusse märgitud. Võiks uurida ka läbijookse katusest, sest selle paranduskulude jagamisel võib tekkida probleeme. Kindlasti võiks uurida eelmiselt omanikult temperatuuri kohta. Kui korter on ebakvaliteetselt soojustatud, siis võib tekkida olukord, kus suvel on palav ja talvel on külm.

Soklikorrusele korterit ostes on üks põhiprobleem aga niiskus. Tasub kontrollida seda, kas fassaad on tuulduv ning sokkel plekiga kaetud, sest see kaitseb soklit ja ka korteri konstruktsioone niiskuse eest. Hea on ka kontrollida, kas sokkel on soojustatud ja hüdroisoleeritud.