Riho Roopõld: liikumine võiks olla harjumus nagu hammaste pesu
Tänavu möödub 15 aastat sellest ajast, kui Swedbank, Eesti Energia ja Merko Ehitus asutasid üheskoos sihtasutuse Eesti Terviserajad. Ikka selleks, et kõik Eesti inimesed saaksid nautida tervistavat liikumist värskes õhus oma kodu lähedal ja seda tasuta ning aastaajast sõltumata. Tänaseks on 119 terviserada kokku enam kui 1100 kilomeetri ulatuses Eesti inimeste kasutuses – vaja vaid midagi mugavat jalga tõmmata ja liikumisest mõnu tunda. Ühtlasi on hea hetk rääkida terviseradadest ja liikumisest lähemalt Eesti Terviseradade nõukogu liikme, Swedbanki juriidilise divisjoni juhi Riho Roopõlluga. Temani jõudis sportimise pisik, kui keskkooli lõpetades tekkis plaan minna Eesti politseisse värskelt taasiseseisvunud vabariiki teenima. See tähendas ühtlasi ka füüsilisi katseid. Hiljem avastas Riho enda jaoks hoopis multispordi, mille käigus on ta kõige pikemalt rajal olnud 56 tundi järjest. Ta soovitab kõigil leida endale meelepärane liikumisviis. „Pole mõtet anda lubadust, et homme hakkan tegema – pigem hakka kohe. Trenni tegemine ei pea olema kohe ega ka hiljem hirmus higistamine, oluline on liikumisega pihta hakata ja vaikselt muuta see n-ö igapäevahügieeni osaks,“ leiab Riho Roopõld. Ühtlasi kutsume Sind osalema Terviserajad 15 väljakutses, mille kohta leiad info artikli lõpust.
Individuaal- või meeskonnaalad?
Individuaalalad. Sportimise kogemus ka väiksemates meeskondades. Jalg- ja korvpalli ei ole minu elus eriti olnud.
Tööle rattaga/jalgsi või autoga?
Tööle tulla on kolm kilomeetrit ja olen seda teed läbinud meeleldi jalgsi. Praegu, patt tunnistada, olen enamasti autot kasutanud, et hommikul varakult siia trenni jõuda.
Kas Sinu päev algab siis hommikuti trenniga Swedbanki jõusaalis?
Just. Mul on olnud aktiivsemaid ja passiivsemaid trenniperioode, praegu on taas aktiivsem. Jõuan siia kella 6.45 paiku. Hommikuti on üsna püsiv seltskond, kes käibki vara trennis. Selleks ajaks kui tööpäev algab, on trennipäev juba kirjas. Minule nii sobib, sest olen kogenud, et tööpäeva järgselt kipuvad trennid pigem ära jääma.
Kas eelistad teistele võistlustel kaasa elada või ise võistelda?
Ise võistelda. Võistlustel käin kaasa elamas siis, kui on ala, millega olen tegelenud ja tuttavad, kellele kaasa elada. Jalgpallistaadionil olen ainult korra elus käinud – telekast võin vaadata, aga kui minna raja äärde, siis tahaks juba pigem ise liigutada.
Mis võistlustel Sa oled osalenud – kas Sul on konkreetne võistluskava, mille igal aastal läbi teed?
Viimastel aastatel ei ole vigastuse järgselt võistelnud. Varasemalt oli põhiline rogain ja multisport/matkasport – kõikvõimalikud võistlused, mis peeti Eestis ja Baltikumis, sai läbi käidud. Tuntumaid sarju Eestis on olnud Xdream, aga sel alal on ka 36- ja 48-tunnised võistlused. Poola meistrivõistlustel oli kõige pikem võistlus 72-tunnine kontrollajaga. 350 km rada tuli läbida orienteerudes ujudes, jalgsi, rattaga, süstadega ja muu moel ning selleks kulus 56 tundi. Multisport hõlmab erinevaid alasid koos lisaülesannetega, mida tuleb kontrollaja jooksul läbida. Mulle meeldib selle juures alade vahetumine.
Mis pani Sind sporti tegema, mida sportimine sinu jaoks annab?
Olen hiline alustaja. Nooruspõlves jäi spordiharrastus vajaka, perekonnas ei olnud ka vastavat tausta – füüsiline pool seisnes talutöödes. Kooli ajal olin pigem ülekaaluline laps ja toona ei olnud ka terviseradu, kus jooksmas käia. Samuti ei olnud kättesaadav informatsioon – kuidas treenida, mida oleks mõistlik teha jne. See kõik tuli katse-eksituse meetodil toimetades ja eks sai vigugi tehtud. Politseikooliks valmistumine oli esimene süsteemsem liikumine. 1990ndate alguses politseis töötades näitas Eesti elu end „vahetumalt“ kui seda praegu oleme harjunud nägema ja siis oli kohane tegeleda ka võitlusspordiga. Taekwondo’ga, mis on puhas saaliala, tegelesin 12 aastat, kuid pere tekkides tuli leida paindlikumaid treenimisvõimalusi ja nii leidsin tee jooksmise juurde. Ajakulu selleks oli kõige väiksem ja seda sai mahutada ka tööle ja tagasi liikumisse – see äratas hommikul keha ja vaimu üles ning hiljem aitas tööst ümber lülitada. Kui keha on üles ärganud, tuleb ka vaim järgi – ei pea hakkama end kohviga turgutama. Matkavõistlusteks valmistumine tõi juurde veel rattasõidu, orienteerumise, süstasõidu, kanuusõidu, rulluisutamise.
Mis on viimane liikumisalane lubadus, mille endale andsid?
Ei annagi lubadusi. Usun, et liikumine peab olema igapäevarutiini osa nagu söömine, joomine, pesemine jne – kui ei liiguta, siis ei tohiks üllatuda, kui erinevad vaevused võivad endast hakata märku andma. Organism vajab toimimiseks ainevahetust, mis toimub vereringe abil, mis omakorda toetub lihasgruppide tööle. Mida terviklikumalt see kõik kokku „kõlab“, seda parem. Kui töörutiinid sunnivad pigem paikseks, siis on vaja seda füüsilise aktiivsusega tasakaalustada. Endast ja enda kehast peaks aru saama ja kui iga päev keha näiteks istumisega kulutada, siis pead talle midagi ka tagasi andma. Inimesed on erinevad ja spordi all mõeldakse tihti vaid paremaid kilomeetriaegu, pikemaid distantse, suuremaid raskusi, kaotatud kilosid, medaleid jne. Eesmärgiks võib seada aga ka lihtsalt parema enesetunde, tervise ning keha liikuvuse. Pole mõtet anda lubadust, et homme hakkan tegema, pigem hakka kohe. Tõused püsti, teed väikse jalutuskäigu. Trennitegemine ei pea olema hirmus higistamine, vaid oluline on kuskilt lihtsalt liikumisega pihta hakata. Kui pole enne eriti liikunud, siis tasub alustada kas või poole tunni kaupa ja soovi korral, aegamööda, lisada sinna juurde midagi endale sobivat – erinevad harjutused ja kavad on praegu internetiavarustes saadaval. Nagu ka raamatut lugedes, ei saa ju esimesi lehekülgi keerates terviktekstist veel aru – tuleb leht lehe haaval edasi minna. Põhimõtteliselt tuleb ju selle kehaga, mis Sul on, surmani vastu pidada – mõõdukas hooldus on järelikult vajalik.
Milline Eesti vanasõna iseloomustab hästi Sinu liikumisfilosoofiat?
Terves kehas terve vaim või veerev kivi ei sammaldu. Kui näiteks töö juures jooksed vahel kokku ja tahad, et vaim saaks puhata, siis väike füüsiline vahepala aitab mõtted taas liikuma panna.
Kui Swedbank oleks spordiala, siis milline ja miks?
Multisport. Olen siin töötanud üle 11 aasta ja selle aja jooksul on siin olnud väga erinevaid etappe, lisaülesandeid, tagant- ja vastutuult, siledat teed ja ka kaelani muda.
Nüüd jõuamegi Eesti Terviseradade juurde. Mis on kolm esimest märksõna, mis Sul terviseradadega seostuvad?
Isetu, kättesaadav ja positiivne.
Millisel terviserajal Sinuga kõige tõenäolisemalt kokku põrgata võib?
Nõmme-Harku raja olen igat moodi läbi jooksnud ja rattaga sõitnud. Talvisel perioodil on Tamsalu suusarada minu jaoks hea ning vahelduv.
Oled viimastel aastatel olnud Terviseradade nõukogu liige. Kuidas on Terviserajad selle aja jooksul arenenud?
Terviserajad on jõudnud teatud vaheetappi. Taristu väljaehitamine ei ole lõppenud, aga oleme jõudnud faasi, kus tuleb lahti mõtestada uued eesmärgid – kuidas rohkem inimesi kaasata ja kuidas luua rohkem väärtust. Paljud inimesed tõenäoliselt isegi ei tea, et nende kodust mõnesaja meetri kaugusel on terviserada. Teadlikkuse ja kättesaadavuse suurendamine on järgmised sammud, samuti noorte liikumine. Minu nooruspõlves ei müüdud kiirtoite, aga ma suutsin ikka ülekaaluline olla. Kuidas lapsi liikuma saada ja neis liikumisharjumust tekitada – see on oluline. Noor inimene ei tunneta veel vajadust, aga mõistlik investeering oma tervisesse tasub aastate pärast ära.
Ühesõnaga on oluline tekitada maast madalast liikumisharjumus, et see oleks normaalne osa igapäevaelust.
Just, liikumine olgu harjumus nagu hammaste pesu või söömine.
Millisena näed Terviseradade rolli Eesti ühiskonnas?
Terviserajad pakuvad tasuta liikumisvõimalust – hooldatud keskkonda, kus saad harrastada erinevaid liikumisviise iga ilmaga ja igal aastaajal. Terviserajad ei tegutse üksinda, meil on erinevad partnerid. Kui meil on olemas rajad, on oluline tegeleda inimeste liikumisharjumusega. Vabandused – näiteks et „mul ei ole ju nii palju aega“ on midagi, mille osas tuleb enda ees hiljem aru anda. Keegi teine Sind liikuma ei pane, ise peab selle sammu tegema. Laste puhul saavad vanemad kaasa aidata, aga lõpuks peab ikkagi ise sellele arusaamisele jõudma, et liikumine on vajalik.
Sellest ajast, kui Swedbank koos Merko Ehituse ja Eesti Energiaga Terviserajad asutas, möödub tänavu 15 aastat. Oletame, et koguneme aastal 2030 järgmist verstaposti, veerandsadat tähistama ja pead sünnipäevakõnet. Mis on selleks ajaks muutunud võrreldes tänasega?
Siis on meil ümber terve Tallinna terviseradade ring valmis, seda on kasutatud kümmekond aastat ja inimesed on saanud tagasisidet anda. Lapsed ning noored kasutavad usinalt terviseradu. Tervelt elatud aastate statistika on Eestis paranenud – loodetavasti saan oma kõnes kõigele sellele viidata.
Miks on Swedbank otsustanud terviseradu toetada?
See on isetu ettevõtmine. Terviseradadel käivad inimesed tihti ei tea, kes seal radade taga on. Loome liikumisvõimalusi ja ei oota mingit otsest vastusooritust – vaid seda, et inimesed elaksid tervislikult. Kui teiste hulgas elavad ka meie kliendid tervislikumat elu, hoiavad end liikumises, vabanevad stressist, on aktiivsemad jne, on meil lootust ka jätkusuutlikele kliendisuhetele.
Mis on Sinu sünnipäevasoov Eesti Terviseradadele?
Olge terved!
Hea lugeja! Kas Sina kuulud ka nende kolmandiku Eesti inimeste sekka, kes Kantar Emori uuringu andmetel Terviseradade radu külastab? Kui jah, siis tule uusi radu avastama ja kui ei, siis aeg on otsida üles botased ja lähim terviserada. Terviserajad 15 väljakutse peaauhinnaks on võitja valikul kas Apple Watch Series 5 või Garmin Venu spordikell. Tutvu väljakutse tingimustega ja löö kaasa siin.
