Arcwood: jätkusuutlikkuse üks suurimaid väljakutseid on terviksüsteemi loomine

Arcwood ehk Peetri Puit OÜ järgib puidu töötlemisel põhimõtet, et tootmismaterjali tuleb kasutada säästlikult ja heaperemehelikult. Peeter Peedomaa loodud ettevõte on kahekümne tegevusaasta kestel järjepidevalt panustanud uutesse tehnoloogiatesse ning aja jooksul tootmise tervikuna ümber mõtestanud.

Jätkusuutliku tootmisprotsessi vajadust teadvustati ettevõttes juba algusaegadel. Suurem muutus toimus 2014. aastal, kui hakati tootma nii Skandinaavias kui ka Baltikumis uudseid ristkihtpuidust (CLT) konstruktsioone. Tegemist on betoonelementidega kvaliteedi poolest võrdse ehitusmaterjaliga, mis eristub kerguse ja keskkonnasõbralikkuse poolest.

Betooni on väga ressursimahukas toota, puit aga seob kasvades süsihappegaasi ning selle ehituses kasutamine annab võimaluse jätta tarbimata suurtes kogustes fossiilseid kütuseid. „Kui hoone konstruktsioonis asendada betoon puiduga, on võimalik süsinikuemissiooni 20–50 protsenti vähendada,“ selgitab Arcwoodi finantsjuht Inno Kalberg.

Jätkusuutlikkuse põhimõtet kasutatakse kogu tootmises

Kalbergi sõnul tuleb tootmisprotsess hästi läbi mõtestada, mõeldes nii lõpptootele kui ka tootmisjääkidele. „Me muidugi üritame jääkide teket minimeerida, kuid alati ei ole see võimalik. Ülejäägi müüme väiksematele ettevõtetele, kes saavad sellest omakorda tooteid valmistada,“ kirjeldab ta.

Näiteks saepuru müüb ettevõte edasi ja sellest valmivad pelletid. Suuremaid jääke, nagu ukse- ja aknaavad, on jagatud Eesti Kunstiakadeemia tudengitele, kes on CLT tootmisjääkidest pannud muuhulgas kokku bussipeatuse. Tootmisjäägid, mis kasutust ei leia, suunatakse hakkurisse ning saadud haket kasutatakse soojusenergia tootmiseks. „Ettevõtte algusaastatega võrreldes oleme suutnud tootmises jääke vähendada 15–20 protsenti,“ lisab Kalberg.

Arcwood rakendab jätkusuutlikkuse põhimõtet ka teiste ressursside juures. Koos CLT tehnoloogia kasutusele võtmisega valmis tootmishoone, millesse on sisse ehitatud vihmavee kogumise süsteem. Sademevett kasutatakse hoone niisutussüsteemides ja tarbeveena mittejoogivett kasutatavates süsteemides. Peale selle kasutatakse uues hoones elektrienergialt kokku hoidmiseks ainult leedvalgusteid ning katlamajade ehitamise juures on rõhk suurima võimaliku energia kasuteguri saamisel.

Kalberg tõdeb, et üks suuremaid väljakutseid on olnud jätkusuutlikkuse vaatest tervikkontseptsiooni loomine. Tootmist tuleb pidevalt keskkonnasõbralikkuse valguses läbi mõtestada, et kogu süsteem nende väärtuste järgi töötaks. „Me ei saa ega taha öelda, et Arcwoodi jätkusuutlikkus seisneb ainult puidu säästlikus kasutamises. See on meie jaoks ikkagi ka kõigi teiste ressursside kasutamise koondtulemus,“ selgitab finantsjuht.

Põhjalik keskkonnamõjude hindamine aitab teadlikult areneda

Tootmise tõhustamiseks tegi Arcwood 2018. aastal koostöös konsultatsiooniettevõtte Civittaga esimese ressursiauditi. Sellest selgus, et ettevõtte keskkonnajälje vähendamise juures on kaalukas roll roheenergia kasutusele võtmisel päikese- või tuuleenergia näol, mille tulemusena väheneks toodete kogumõju 45–50 protsenti. Tänu auditile oli ettevõttel võimalik taotleda Keskkonnainvesteeringute Keskuselt toetust arendustegevuseks.

Keskkonnamõju vähendamise vallas hakkab Arcwood tulevikus toetuma ka toote elutsükli hindamise raportile (LCA). Praegu on käsil raporti koostamine, kuid ettevõtet mõtiskleb juba sellest, kuidas vähendada süsinikujalajälge näiteks tooraine transpordi arvelt. Näiteks ehituses on puit kerge kaalu tõttu kivi ja betooniga kuni viis korda odavam transportida. „Siiski on oluline vahe, kas töötlemisse minev puit tuleb 1500 või 50 kilomeetri kauguselt, ning see sunnib valima, kelle käest tooret sisse osta,“ kirjeldab Kalberg ettevõtte keskkonnamõju vähendamise võimalusi.

Samuti koostatakse Arcwoodis kõigi peamiste tootegruppide keskkonnadeklaratsioone (EPD). „Kaardistame toodete keskkonnamõjude hetkeolukorra, et siis neid samm-sammult vähendama hakata. Kuigi Eestis neid deklaratsioone veel ei nõuta, siis mõned välismaised kliendid on seda meilt juba küsinud,“ sõnab Kalberg. Ta lisab, et sertifikaatide taotlemine on ettevõtte jaoks vajalik investeering, sest selleta ei suudaks Arcwood varsti enam välisturgudel konkureerida.

Muudatusi innustavad sotsiaalne vastutus ja tulevikuperspektiiv

Jätkusuutlikkusel on metsatööstuses olnud kaalukas roll juba sajandeid – raiuda saab ju ainult nii palju, kui seda juurde kasvab, materjaliga tuleb säästlikult ümber käia. Sellest põhimõttest lähtub ka Arcwood. „Teeme juba praegu natuke rohkem, kui seadus ette näeb. Me ei ela ainult olevikus, vaid mõtleme ka tulevikule ja pikaajalisele heaolule ning vähendame vabatahtlikult ettevõtte tegevuste negatiivset mõju juba praegu. Nii saame olla teistele oma sektoris teenäitajaks,“ sõnab Kalberg.

Arcwoodi finantsjuht tunneb, et puidutööstuses paistab jätkusuutlikkus olevat siiski veel tulevikuteema. Sarnaste väärtusteni ei jõuta päevapealt. Pigem on tegemist aastaid kestva protsessiga, et suhtumist kogu sektoris muuta. „Siin on Swedbank olnud meile toetav partner, kes on teemat väga hästi pildil hoidnud ja turuosalisi sellele rohkem mõtlema pannud,“ lisab ta.

„Muutused saavad alguse pisiasjadest. Jätkusuutlikkust tasub kas või kohvinurgas või lõunalauas arutada ja mõtteid vahetada. Juba teema tõstatamine on samm edasi jätkusuutlikkuse mõtte levitamise ja lahtimõtestamiseni,“ julgustab Kalberg.

Arcwoodi iseloomustab terviklik tulevikku vaatav lähenemine

Swedbankil on Eesti suurima pangana majanduse arengus vastutusrikas roll. Olles liitunud Pariisi kliimakokkuleppega ja ÜRO eesmärgiga saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus, saadavad jätkusuutlikkuse põhimõtted meid nii sisemiste protsesside planeerimise kui ka otsuste tegemise juures. Finantseerimisotsuseid langetades võtame krediidiriski analüüsi kõrval arvesse ESG riske, mis hõlmab muuhulgas ettevõte tegevuse keskkonnariske, keskkonnariskide maandamist ja keskkonnajalajälje vähendamist.

2022. aasta alguses viisime läbi 11. tööstusettevõtete uuringu, mille tulemusi analüüsides oli rõõm tõdeda, et jätkusuutlikkuse küsimus on jõudnud pea iga tööstusettevõtte juhi lauale ning mõjutab ettevõtteid järjest enam. Arcwood on hea näide, kuidas tootmist planeerides on hoone toimimine läbimõeldud tervik. Lisaks tõhusale materjalikasutusele ja energiasäästule on seal leitud võimalus vihmavett taaskasutada, olgu tootmisprotsessides või niisutussüsteemides.

Pikka aega kasutusel olevad puitmaterjalid seovad süsinikku kümneteks või isegi sadadeks aastateks ning sobivad suurepäraselt jätkusuutliku ehituse põhimõtetega. Arcwood toodab just selliseid tulevikumaterjale. Ristkihtpuit on ühtaegu tehniliselt tugev materjal ning silmale kaunis vaadata – selles võib veenduda näiteks Tondiraba jäähalli külastades, Saue vallamaja või Tartu Riigimetsa Majandamise Keskuse kontorit imetledes.

Tehnoloogilise arengu mõjul on puidu kasutusvõimalused aina laienenud ning ristkihtpuidust saab ehitada nii korterelamuid kui ka kõrghooneid. Arcwoodi terviklik lähenemine, kus jälgitakse kõigi ressursside kasutamise koondtulemust, hakkab kujunema uueks turustandardiks, mistõttu tasub kõigil ettevõtetel, kes seda veel teha jõudnud ei ole, oma olukorra kaardistamine ette võtta.

Gerli Puusild
Swedbanki metsa- ja puidutööstuse sektori juht