Swedbanki energiatõhususe laen

Säästlik käitumine ja renoveerimine aitavad energiakulusid madalamal hoida

Tallinna Tehnikaülikooli professor Targo Kalamees selgitab, mida silmas pidada kodu soojustamisel ja energiatõhusaks muutmiseks. Olulised on nii energiasäästlik käitumine, kui ka hoonete ehitusel ja renoveerimisel tehtud otsused.

Tulevik toob suure renoveerimise laine

Kõrgenenud elektri- ja küttehindade tõttu on säästlikkus ilmselt paljude mõtetes. Energiatõhususe nõuded ja hoonete seis määravad üldjuhul enamuse energiakasutusest, kuid omanikud saavad palju ise teha selleks, et hoida ära ülemäära suur või sihtpäratu raiskamine, usub professor. Lihtsad lahendused on ruumist lahkudes valguse kustutamine, kraani kinni keeramine, kui sooja vett ei kasutata ning ruumide ülekütmise vältimine.
“Need on aga peenhäälestuse teemad. Oluliseks energiakasutuse vähendamiseks on vaja astuda suured sammud,” leiab Targo Kalamees.

Just sellised sammud ootavad eelmisel aastal vastu võetud hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia kohaselt Eestit ees. Suure renoveerimise lainega kasvavad praeguselt tasemelt renoveerimise mahud 2035. aastaks eeldatavalt viiekordseks. Eramute puhul on arvatav kasv kõige suurem – lausa kümme kuni kakskümmend korda.
“Üheksa aasta pärast peaks olema terviklikult renoveeritud 22 protsenti hoonetest, aastaks 2040 64 protsenti hoonetest ning 2050 aastaks kõik hooned terviklikult renoveeritud. Selliseks renoveerimise mahu ja kvaliteedi kasvuks tuleb panustada lisaks omanikele nii riigil kui ka avalikul sektoril,” selgitab Tallinna Tehnikaülikooli professor Targo Kalamees.

Seda arvestades tasub targal koduomanikul juba praegu mõelda, kuidas läheneda oma kodu renoveerimisele, soojustamisele ning energiatõhusaks muutmisele. Olemasolevate tehnoloogiatega jõuab hoonete valdkonnas päris kaugele, kinnitab professor. Näiteks eeltoodetud soojustuselemendid võimaldavad kiiresti ja mugavalt muuta olemasolevad majad soojusefektiivseks. Eeskujudena toob ta välja Tallinna Tehnikaülikooli kampuses renoveeritud pereühiselamu (Akadeemia 5a, MoreConnect projekt) ja Sauel Kuuma 4 korterelamu (DRIVE0 projekt). Kalamehe sõnul peaks ka ehitusvaldkonna erasektor pingutama oluliselt rohkem, et arendada ja testida uusi tehnoloogiaid.

Ehitamise ja renoveerimise puhul tasub suurem alginvesteering ära

Targo Kalamees ei ole nõus levinud stereotüübiga, et energiasäästlikud hooned on väheste akendega, pimedad ning umbsed. “Eesti energiatõhususe hindamise kriteerium on väga paindlik. Ei kirjutata ette piirdetarindite soojusläbivusi või akende suurust.”
Energiatõhusus ja hea sisekliima ei ole seega mitte projekteerimise alginfo vaid lõpptulemus. Tõsi on see, et vanade projekteerimispõhimõtetega ei pruugi hea lõpptulemuseni jõuda. Selleks on vaja projekteerijatel ja ehitajatel end täiendavalt koolitada ja teha arendustööd. Ka tellija peab olema tark ja oskama küsida head lõpptulemust. “Mina olen küll näinud väga palju suurepärase arhitektuuriga energiatõhusaid hooneid,” lisab Kalamees. Lisaks arhitektile ja insenerile peab olema koolitatud ka ehitustöö tegija.

Uute hoonete ehitamise ja olemasolevate renoveerimise projekteerimisel tuleb valida optimaalne lahendus arvestades nii alginvesteeringut kui ka pikaajalist säästu. Pank saab aidata kaasa, et pikaajaliselt sobivaima lahenduse alginvesteeringu püüdmine ei saaks takistuseks parima lahenduse valikul.

Swedbanki omafinantseeringuta energiatõhususe laen

Swedbank pakub majaomanikele alates 20 000 euro suurust kodu energiatõhususe laenu, mille puhul on tagatiseks renoveeritav kinnisvara ise ning omafinantseering ei ole vajalik.
Ka korteriühistutele on saadaval sihtotstarbeline korteriühistu energiatõhususe laen, mis võimaldab eriti headel tingimustel tervikrenoveerimisi läbi viia. Seeläbi saab terve kortermaja renoveerimistööd teha üheaegselt, kiiresti ning seeläbi saavutad oluline energiasääst ning parendada elamistingimusi. Seda kuni 30 aasta pikkuse laenuperioodiga, mis võimaldab hoida laenukulud mõistlikul tasemel.

Targalt tehes ei ole liginullenergiahoone elukaare kulude vaates kallim. Alati ei võeta arvesse kõiki tegureid. Praegune elektri hinnatõus on osaliselt põhjustatud võimsuse puudusest, mida saab vähendada väiksema tarbimisega. Väiksemaks tarbimiseks on aga vaja energiatõhusamaid hooneid. “Selleks, et katta suurt tarbimist, tuleb toetada investeeringut säästmisesse. See on aga pikaajaline perspektiiv. Kahjuks tehakse liiga palju otsuseid lühiajalist perspektiivi silmas pidades,” hoiatab Kalamees. Tema sõnul on praeguse kogemuse alusel olnud targad need, kes on teinud investeeringu omas ajas parimat tehnoloogiat kasutades. Näiteks kolm aastat tagasi valminud Tehnikaülikooli pereühiselamu tervikrenoveerimine ja kogu siseviimistluse remont maksis ligi 830,000 eurot (koos km-ga). Täna seda sama investeeringut tehes tuleb juba oluliselt rohkem maksta. Tagantjärgi arvestades oleks ootamine toonud kaasa kallima renoveerimise maksumuse ning lisanduks veel vahepeal tehtud kulutused tulenevalt suuremast energiakasutusest.

Loe lisaks: