Kuidas petuskeemidest hoiduda?
Rahaasjade Teabekeskuse värskest uuringust selgus, et ligi kolmandik elanikkonnast on puutunud kokku internetis või telefoni teel levivate petuskeemidega ning iga kümnes elanik on seetõttu raha kaotanud. Pettustes kaotatud rahasummad ulatuvad mõnekümnest eurost kuni 6000 euroni. Kuidas aga levinud petuskeeme ära tunda ning neist hoiduda?
Petturid kasutavad raha väljapetmiseks erinevaid võimalusi. Kõige rohkem on elanikud kokku puutunud e-kirjadega, mis teavitavad loteriivõidust, ootamatust pärandusest või toetusest. Lisaks on laialt levinud mitmesugused investeerimise skeemid, mis pakuvad kiirelt suurt tulu teenimise võimalust ja veebilehed, mille kaudu ostetud kaup ei jõua kohale.
Usalda, aga kontrolli!
Kirjade puhul, kus teavitatakse loteriivõidust, ootamatult sülle langenud pärandusest või toetusest, tasuks säilitada kaine mõistus ning mõelda kuivõrd tõenäoline see on. Tuleks hoiduda ülekannetest, mis on justkui raha saamise eelduseks (tasud advokaatidele, mitmesugused maksud, jms). Kuna palju selliseid petukirju saadetakse ÜRO nime alt, siis siit lehelt leiab soovitusi nendest hoidumiseks.
Mida suurem lubatud tulu, seda suurem risk
Investeerimispakkumiste puhul kontrolli tehingu vastaspoole tausta ning veendu vajaliku tegevusloa olemasolus. Samuti kaalu investeeringuga kaasnevaid riske. Finantsinspektsioon avaldab oma kodulehel regulaarselt teiste riikide Finantsinspektsioonide vahendusel saadud hoiatusteateid ettevõtetest, kes pakkuvad finantsteenuseid, kuid kellel puudub luba antud tegevusalal tegutseda. Ka seda infot tasuks kontrollida kui soovitakse astuda kliendisuhtesse väljaspool Eestit tegutseva ettevõttega.
Sümpaatsed internetituttavad, kes küsivad raha
Romantika otsingutel olevatel inimestel tuleks hoiduda kontaktidest, mille käigus soovitakse raha ülekandmist lennupiletite ostmiseks, pakkide lunastamiseks või ootamatult lähedastega tekkinud tervisekulude katteks. Levinud on see, et hädasolija ei küsi lihtsalt raha, vaid nimetab seda laenuks. Sel juhul antakse lubadus raha esimesel võimalusel tagastada, kuid seda ei juhtu. Paljud romantiliste suhete nn käsikirjad ja stsenaariumid on välja toodud siin lehel.
Küberturvalisuse ABC
Internetis liigeldes tasub alati veenduda, et veebileht, kuhu on tarvis isiklikke andmeid sisestada, on kaitstud turvalise krüpteeritud ühendusega. See tähendab, et veebiaadressi alguses on kirjas https ja kuvatud on tabaluku märge. Lisaks tasub veenduda, et veebiaadress on täht-tähelt seesama, mis peaks olema (google.com versus g00gle.com). Rohkem nõuandeid turvaliseks käitumiseks leiad Riigi Infosüsteemi Ameti kodulehelt.
Ära hoia kaarte ja paroole koos
Hoia salasõnad, pangakaartide andmed, autentimisvahendid ja pangakaardid turvaliselt. Ära jaga neid kolmandate isikutega ega hoia kaarte ning paroole kunagi koos. Kui on kahtlus, et need on sattunud kolmandate isikute valdusesse, informeeri sellest koheselt väljastajat ja muuda salasõna.
Oluline on pettustest teavitada
Kui oled langenud pettuse ohvriks, teavita sellest võimalikult kiirelt panka ja politseid. Siis on suurem tõenäosus raha tagasi saada. Isegi kui sa ise ei langenud pettuse ohvriks, siis teavita pettuse katsest politseid. See aitab nende edasist levikut tõkestada.
