Oma esimese kodu ostmine: mida peaksid teadma enne kahe peale eluaseme soetamist?

1. Hinda oma võimalusi realistlikult
Suurte finantsotsuste puhul on kuldreegliks läbi mõelda, millised on sinu ja kaaslase juba olemasolevad rahalised kohustused ja säästud, et otsustada, kui suur eluase ning laen on perele jõukohane. Tihti alustavad noored kodu otsides kohe kallimast majast või korterist, kuhu mahuks tulevikus ka pisipere, mõtlemata sellele, et kinnisvara omamisega kaasnevad alati lisakulud: mööbel, küte-elekter, korteriühistu kulud, remondifond ja kodukindlustus, mis teatud juhtudel võivad küündida isegi suuremaks kui laenumaksed ise.
Seega võib eelarve koostamisel selguda, et esialgu on mõistlikum hoopis osta väiksem ning soodsam kodu või hoopis eluaset üürida. Üürimisel jääb ka võimalus rahulikult kinnisvaraturgu uurida ning tulevase kodu sissemakseks raha koguda.
2. Mida peaksin kaaluma laenu võtmisel?
Kodu soetamisel tuleks kõigepealt hinnata enda maksevõimet ning siis uurida, kas ja kui palju on pangast võimalik laenu võtta. Laen ja vastutus on solidaarsusest tulenevalt mõlemal osapoolel võrdsed ning end pikaajalise laenukohustusega sidudes tuleks teha kindlaks, et olete mõlemad aru saanud lepingu tingimustest ning kõigi oma õiguste ja kohustustega kursis. Küsimuste korral on alati võimalik pöörduda laenuhalduri poole.
Laenu võtmisel tuleb ka meeles pidada, et sellega kaasneb omafinantseeringu (vähemalt 10% vara maksumusest) või lisatagatise kohustus. Niisiis, on hea juba aegsasti enne ostu säästetud raha üle lugeda ning hinnata, kas kõik panustada ostuks või jätta osa sisseelamiseks.
3. Kuidas laenu tagasi maksta?
Laenu tuleb hakata tagasi maksma igakuiselt ja kindlate maksetena. Seega on mõistlik hilisemate lahkarvamuste vältimiseks enne laenu võtmist arutada, kuidas edaspidi oma pere tulud ja kulud eelarvestatakse ning kuidas jätkatakse ühiste rahaliste kohustustega.
Võimalusi on siinkohal mitmeid. Näiteks võib üks pool tasuda laenumaksed ning teine pere jooksvad kulud (näiteks toit, meelelahutus, kodu ülalpidamiskulud jne). Samuti võivad osapooled otsustada katta ühiselt nii laenukohustuse kui ka jooksvad kulud, kuid sel juhul tuleks meelde jätta, et laenu kuumakse debiteeritakse ühe laenusaaja kontolt. Seega peab tegema kindlaks, et üks osapool kannab kokkulepitud raha aegsasti enne maksekuupäeva teise osapoole kontole.
Et ootamatute lisakulutuste tekkimise korral ei tekiks laenukohustuste täitmisega muret, peaks perel olema kogutud mõningane säästupuhver. Säästupuhvri kogumiseks võib leida häid nippe näiteks #Kogumispäeviku grupist. Säästude puudumisel tasub aga mõelda laenu- või elukindlustusele, millele saab enamasti juurde võtta lisakaitseid ka nii, et töökaotuse korral on võimalik saada hüvitist.
4. Otsustage omandiküsimus varakult ja õiglaselt
Kui abielludes valitakse, kas edaspidi on kogu vara ühine või säilitatakse vara lahusus – mille korral võib tegelikult samuti osta kinnisvara kaasomanikena –, siis elukaaslaste puhul kindlat vara omandivormi ette määratud ei ole.
Kui võtad oma nimele laenu, on soovitatav saada ka vara omanikuks, sest vastasel juhul on sul laenulepingu kohustused, kuid sellega ei kaasne õiguseid. Ostetava vara omandi määramisel tulekski arvesse võtta mõlema osapoole panust. Näiteks, kui üks osapool sel hetkel vara omandamisest huvitatud ei ole, võib teine osapool soovida omandada vara täiesti iseseisvalt. Juhul kui ollakse aga valmis vara koos soetama, on mitmeid variante, kuidas omand jaotada. Kuigi omandit võib jagada pool-pool, on ka võimalus, et kui üks osapool panustab omafinantseeringu näol rohkem, võib ta saada vastava osa omanikuks.
5. Mida teha lahkumineku korral?
Paraku inimeste kooselud aeg-ajalt ka lõppevad. Seega on igati soovitatav enne vara soetamist mõelda ka sellele, kuidas jaotada õigused ja kohustused pärast lahkuminekut.
Võimaluseks on näiteks vara müümine, laenu tagastamine ning ülejäänud raha omavahel jagamine. Vara võib jaotada ka selliselt, et ühele osapoolele jääb kogu vara ja laen. Selleks ostab üks laenusaaja teise osa välja ning võtab olemasoleva laenu enda hallata, vajadusel võtab ka teise osa väljaostuks lisalaenu. Kindlaks peab hoolitsema selle eest, et laenusaajal on pärast piisavalt maksevõimet laenu maksmiseks. Juhtudel, kus maksevõimest ei piisa, ei pruugi pank teise laenusaaja vabastamisega nõus olla. See omakorda võib mõjutab ka seda, kas teisel on piisavalt maksevõimet endale üksinda teine kinnisvara soetada.
6. Mida teha ühe poole surma puhul?
Hea on teada, et laenukindlustus kannab surma korral hoolt laenu eest, samas varadega seotud küsimustele tuleb mõelda juba varem. Eriti tuleks teadlik olla kärgperede liikmetel, ilma lasteta elukaaslastel ning vara kaasomanikel, sest sellistel juhtudel peab üks osapool teise surma korral tema sugulastelt kaaslase vara uuesti välja ostma.
Seepärast on soovitav kinnisvara ostutehingu järgselt mõelda testamendi tegemisele – miks mitte ka kohe peale ostu-müügitehingut, et vältida selliseid raskeid olukordi keerulistel aegadel.

Kui põhipunktid on läbi arutatud, siis loe lisaks artiklit “Kuidas osta oma esimene kodu?“.