Swedbanki kliendid eelistavad viipemakseid
Swedbank hakkas viipemaksefunktsionaalsusega pangakaarte väljastama 2016. aastal. Esimesena said viipemakse võimaluse omale tookord ISIC-kaardid ja juba mõne kuu möödudes lisandus see ka teistele pangakaartidele. Kuidas on lood täna ja kes kasutavad viipemakset enim?
Swedbanki klientidest üle pooled kasutavad viipemakset. Suurimad viipajad elavad Harju- ja Tartumaal, kuid nendest ei jää maha valga- ja põlvamaalased. Sooliselt on mehed usinamad viipajad kui naised.
„Kõige usinamad viipemakse kasutajad elavad Harju- ja Tartumaal, kus on viipemakset kasutanud 57% meie kaardiomanikest. Kuid maha ei jää ka Valgamaa ja Põlvamaa, kus on vähemalt korra kasutanud viipemakset vastavalt siis 55% ja 54% meie klientidest,“ sõnas Swedbanki eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla.
„Vähemalt korra on viipemakset kasutanud 54% meie klientidest. Selle protsendiga võib väga rahule jääda. Arvestada tasub, et mitmete teenuste eest ei saagi viipemaksega tasuda, näiteks internetiostud ja kuutasulised teenused nagu Spotify ja Netflix.
Kui me vaatame viipemaksete soolist jaotumist, siis on mehed siin naistest mõnevõrra eespool. Meeste osakaal on 58%. Vanuseliselt on ootuspäraselt enim viipemakse tegijaid vanuses 18-35 eluaastat, kõige vähem vanuses 65 ja vanemad kliendid. Ühe kliendi kohta on keskmiselt 12 viipemakset kuus ning keskmine viipemakse suurus on 9,7 eurot,“ lisas Ulla.
Kuni käesoleva aasta märtsini oli Eestis viipemaksete limiit 25 eurot. Märtsi lõpust alates on Eestis viipemaksete limiit 50 eurot. Limiit 50 eurot tähendab, et kuni 50-euroseid makseid saab teha viibates, PIN-koodi sisestamata. Aeg-ajalt kaardimakseterminal siiski küsib PIN-koodi turvalisuse tagamiseks ka 50 eurost väiksemate maksete puhul. 50 eurost suuremaid summasid saab tasuda samuti viibates, kuid need tuleb alati kinnitada PIN-koodiga makseterminalis.
