Prisked intressid hoiu-laenuühistutest? 5 nõuannet, millele mõelda enne raha paigutamist
Ajal, mil kommertspankade intressimäärad hoiustele on jätkuvalt nullilähedased, on paljud hoiustajad hakanud otsima alternatiivseid võimalusi oma raha paigutamiseks. Ühisrahastusplatvormide, sotsiaalpanganduse ning ka mitmesuguste võrkturundusskeemide kõrval on ühe investeerimisvõimalusena populaarsust kogunud ühistulise panganduse vorm – hoiu-laenuühistu. Rahaasjade Teabekeskus vaatleb hoiu-laenuühistute turuolukorda täna ja toob välja viis punkti, millele mõelda enne hoiu-laenuühistutesse investeerimist.
Olukord täna
Nagu nimigi viitab, on hoiu-laenuühistu põhitegevuseks pakkuda oma liikmetele hoiustamise ja laenamise võimalust. Täna tegutseb Eestis ligi 20 erinevat hoiu-laenuühistut, kelle liikmete arv kokku oli veebruari seisuga 9825 inimest ning kelle keskmiseks hoiuse suuruseks oli 6362 eurot. Hoiu-laenuühistute populaarsuse tõusu näitab selgelt hoiuste mahu kasv. Kui aastal 2014 oli hoiu-laenuühistute hoiuste mahuks üle 10 miljoni euro, siis 2017. aasta alguseks oli see kasvanud 62 miljoni euroni. Hoiu-laenuühistute hoiuste mahtude suurenemist on eelkõige soosinud väga madalad intressimäärad. Kui kommertspankade intressimäärad hoiustele jäävad vahemiku 0,01-1,8%, siis hoiu-laenuühistud pakuvad oma liikmetele hoiuseintressiks 3-6%. Kuigi hoiu-laenuühistute hoiuste mahud on kasvanud kiiresti, moodustab nende hoiuste osakaal turul vaid 0,5% pangahoiustest.
Riskid versus tulu
Tulu teenimine on alati seotud riskidega. Soov teenida kõrgemat tulu eeldab ka kõrgemat riskivalmidust. Rahaasjade Teabekeskus toob välja viis olulisemat punkti, millele mõelda enne hoiu-laenuühistutesse investeerimist.
Hoiu-laenuühistute hoiused ei ole seadusega kaitstud
Hoiu-laenuühistute hoiused ei ole kaitstud Tagatisfondi hoiuste tagamise ja hüvitamise seadusega. See tähendab, et riik ei garanteeri hoiu-laenuühistu maksejõuetuse korral säästude säilimist 100 000 euro ulatuses hoiustaja kohta nagu seda tehakse Eestis tegevusloa alusel tegutsevates krediidiasutustes. Seega enne hoiustamist tuleks süvitsi uurida hoiu-laenuühistu tausta. Riikliku garantii puudumise tõttu peab liituja olema kindel, et ühistu juhtkond ja selle kaudu rahastatavad projektid on usaldusväärsed.
Netointressi suurus hoiuperioodi lõppedes
Tulenevalt tulumaksuseadusest on hoiu-laenuühistus peetavate eraisikute hoiuste intress maksustatud tulumaksuga. Seega kui väljareklaamitud intress on 4%, siis hoiuperioodi lõppedes peab ühistu intressidelt kinni tulumaksu ja saadav kasum on tulumaksu võrra väiksem ehk 3,2%.
Täiendavad kulud liikmeks astumisel
Hoiu-laenuühistu pakub hoiustamise võimalust ainult oma ühistu liikmetele ning liikmeks saamiseks peab tasuma sisseastumis- ja osamaksu. Sisseastumismaks on seaduse järgi minimaalselt 6 eurot, osamaks 30 eurot. Täpne maksude suurus sõltub konkreetse hoiu-laenuühistu tingimustest.
Hoiuse katkestamise võimalused
Ennetähtaegse hoiuse katkestamise korral ei saa enamikest hoiu-laenuühistutest raha koheselt kätte, vaid pärast avalduse esitamist võib kuluda raha tagasimaksmiseni kuni 30 päeva. Osade hoiu-laenuühistute hoiuste tingimustes on kirjas, et ühistul ei ole üldse kohustust liikme ennetähtaegse lõpetamise ettepanekuga nõustuda ja raha enne perioodi lõppu tagastada.
Investeeringute hajutatus
Investeerimisotsuste tegemisel on mõistlik järgida riskide hajutamise põhimõtet, seda ka hoiuste osas. Riskide hajutamine tähendab raha paigutamist erineva riskitasemega instrumentidesse ehk teisisõnu ei tohiks hoida kõiki mune ühes korvis.
Investeerimiseks on palju erinevaid viise, raha paigutamine hoiu-laenuühistusse on üks nendest. Enne igat investeerimisotsust tasub teha piisavalt eeltööd ja tutvuda põhjalikult lepingu tingimustega. Kõrge intress ei tohiks olla ainus alus investeerimisotsuse tegemisel ja enne raha paigutamist tuleks enda jaoks selgeks teha võimalikud riskid.
