Aktiivsus tööturul kasvas veelgi
Esimese kvartali tööturu näitajad on oodatust paremad. Hõive kasvas oluliselt ja tööpuudus vähenes.
Hõive kasvas ja tööpuudus vähenes
Hõivatute arv suurenes esimeses kvartalis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 17 000 inimese võrra. Töötajate arv kasvas peamiselt teeninduses – koguni 15 000 inimese võrra – ja seda valdavalt Tallinnas. Viimast mõjutas kõige rohkem mitmete uute kaubanduskeskuste avamine. Hõive kasvu toetab sel aastal majandusaktiivsuse tõus. Nii tööstus- kui teenindusettevõtted plaanivad Konjunktuuriinstituudi andmetel oma töötajate arvu suurendada.
Tööpuuduse määr kahanes esimeses kvartalis 5,6%ni. Töötukassa andmed näitavad samuti töötute arvu vähenemist esimeses kvartalis. Tugev nõudlus töötajate järele alandab töötute koguarvu hoolimata vähenenud töövõimega tööotsijate arvu kasvust. Samas kindlat trendi siin ei ole, kuna aprillis oli Töötukassa andmete järgi tööotsijate arv aastatagusest taas mõnevõrra suurem.
Pinged tööturul püsivad ja eemalolijate arvu vähenemine jätkub
Tööturult eemal olevate inimeste arv vähenes aastatagusega võrreldes 18 000 inimese võrra. Langes õpingute, halva tervise ja laste kasvatamise tõttu mitteaktiivsete arv. Mitteaktiivsuse vähenemist soodustab töökäte puudus. Töövõimereform motiveerib tervislikel põhjustel tööturult eemal olnud inimesi tööd otsima. Õppurite arvu languse taga on osaliselt demograafilised protsessid. 2017. aasta algul oli Eestis 15-24-aastaste arv umbes 4500 inimese võrra väiksem kui aasta varem. Ootame tööturult eemal olevate inimeste arvu vähenemise jätkumist.
Esimese kvartali numbrid näitavad, et pingeline olukord tööturul püsib. Vaba tööjõudu on järjest vähem. Lisaks eelnevale survestab tööturgu ka tööealiste elanike arvu jätkuv vähenemine. 2017. aastal on tööealisi 6000 inimese võrra vähem kui aasta varem. Seetõttu püsib surve ka palkade kasvuks.
