Ehitussektori lähiaja väljavaade on hea, kuid arvestama peaks riskidega

Käesoleva aasta esimesel poolaastal andis ehitussektor Eesti tugevasse majanduskasvu ligikaudu viiendiku. Eesti 27% ehitusmahtude kasv kolmandas kvartalis näitab, et selle sektori panus majanduskasvu on jätkuvalt väga tugev. Kuigi ehitusmahud on sel aastal kiiresti kasvanud, jäävad need alla 2007. aasta tipule. Ehitushindade kasv on sel aastal küll tasapisi kiirenenud, kuid see ei küündi veel 2011-2013 ja majanduslanguse eelsete aastate ehitushindade kasvuni. Ehitussektori lähiaja väljavaade on küll hea, kuid üha suurenev tööjõupuudus ning tasapisi hoogu koguv hinnakasv tõstavad riske just pikemaajaliste projektide juures. 

Hooneehitustööde kasvu lähiaja väljavaade on hea.

Eesti ehitustööde mahukasvu andis suurima panuse hooneehitus, mis suurenes aastases võrdluses 30%. Rajatiste ehitus suurenes 23%. Sel aastal on ehitusloa saanud üle 1000 eluruumi rohkem kui möödunud aastal samal ajal ning mitteeluruumide ehituslubade arv ehituspinna järgi on suurenenud 12%. Kuigi uute eluruumide pakkumine on suur, on ka nõudlus tugev, mis peaks hinnakasvu võrdlemisi stabiilsena hoidma. 2006. aastal tuli Tallinnas eluaseme ühe ruutmeetri eest välja käia 2,5 netokuupalka, kuid käesoleva aasta esimesel poolel vaid 1,6. Seega on eluasemete taskukohasus oluliselt paranenud. Hooneehitustööde kasvu lähiaja väljavaade on hea. Samas on pikenenud materjalide ja teenuste tarneajad. Mitmed Eesti ehitusmaterjalide tootjad on edukalt sisenenud välisturgudele, mis paneb ehitusmaterjalide tarnetes lisasurve kohalikule ehitusturule.

Ehitustööd sõltuvad üha enam riigitellimustest ja EL rahadest.

Kuigi hooneehitustööde maht on ehituses ligikaudu kaks kolmandikku, mõjutab rajatiste ehitus ehitussektori kasvu üha enam. Selle taga on peamiselt suurenenud riigitellimused. Valitsemissektori investeeringud taristusse on sel aastal teinud suure tõusu ja ka järgmiseks aastaks on riik plaaninud investeeringuid suurendada. Riik on teinud Eestile 2014-2020 aastateks eraldatud EL struktuurivahenditest väljamakseid veel vaid 15% ulatuses, kuid kohustusi on võetud juba oluliselt rohkem. Seega peaks lähiajal EL rahade mõju valitsemissektori investeeringutes suurenema. Ees ootavad mitmed suuremahulised taristu- ja ka riigitellimusel tehtavad hooneehitustööd.

Ehitushindade kasv on veel aeglane, kuid kogub tasapisi hoogu

Ehitussektori käibe kiire kasv võimaldab maksta töötajatele kõrgemat palka. Selle aasta esimesel poolaastal on ehituses kasvanud palk ligikaudu samasuguse tempoga, nagu kõikides tegevusalades keskmiselt ehk 6%. Samas, tööjõukulude suhe käibesse on sel aastal küll alanenud, kuid see on jätkuvalt väga kõrge ja ehitussektori kasumlikkus on madal. Ehitushinnad on taas tasapisi kerkima hakanud (kolmandas kvartalis aastases võrdluses 1,7%), kuid see kasv on veel oluliselt loium kui 2013. aastal, rääkimata möödunud kümnendi buumiaastatest.

Liiga suured riigitellimused võivad põhjustada riske

Kuigi riigitellimuste osakaal on umbes pool ehitustöödest (peamiselt taristuehitus), on sellel ehitussektorile tugev mõju. Kuna tööjõupuudus on viimasel ajal ehitusettevõtetele üha tõsisemaks probleemiks muutunud, võib riigitellimuste suurenemine tõmmata ära ehitajaid elamuehitusest ning samuti ka tööjõudu teistest tegevusaladest. See suurendab aga riske palkade ja ehitushindade liigseks kasvuks. Samuti mõjutavad suurenenud riigitellimused ehitusmaterjalide tarneid. Kuigi sisendihindade kasv ei ole elamuehituses praegu veel nõudlust piiranud, võib ehitushindade tõus suurendada riske nii ehitajatele kui ehituse finantseerijatele. Konkurents ehitussektoris on tihe ning see puudutab eriti väiksemaid alltöövõtjaid, piirab nende marginaalne ning muudab nad sisendikulude tõusu suhtes tundlikumaks.