Ehitussektor sätib tõusulainele
Eesti majandus on tasapisi elavnemas ja koos sellega paraneb ehitussektori väljavaade. Järgmisel aastal toetavad sektorit valituse taristuinvesteeringud ning elukondliku kinnisvara nõudlust suurendab maksuküüru kaotamine.
Kolmandas kvartalis suurenes Eestis tehtud ehitustööde maht võrreldes eelmise aasta sama ajaga 0.4%. Kasvu panustas hooneehituse mahu suurenemine, kuid pidurdas rajatiste ehitus.
Hooneehituse maht kohalikul turul suurenes kolmandas kvartalis 2%. Hoonete ehituse osakaal on veidi üle 60% kogu ehitusest ja selle kasvu mõju on seega suur. Hooneehituse maht Eestis oli languses 2024. aasta viimase kvartalini, millega üle kahe aasta kestnud langus hooneehituses sai läbi.
Rajatisi ehitati kohalikul turul kolmandas kvartalis 2% aastatagusest vähem. Rajatiste ehitusmaht pöördus langusesse 2024. aasta kolmandas kvartalis ning langus on kestnud kokku viis kvartalit. Pikalt kestnud hooneehituse languse taustal on rajatiste ehitus kogu ehitust varasemalt pigem toetanud. Paljuski toetavad rajatiste ehitust riiklikud taristuprojektid.
Ehitussektori väljavaade on optimistlik
Ehitusettevõtete kindlustunne on jaanuari põhjast neljanda kvartali alguseks märkimisväärselt paranenud ning on pikaajalisele keskmisele juba lähedal. Hinnang ehitustellimuste portfellile on aasta algusest samuti paranenud.
Intressimäärade langus on majapidamiste nõudlust eluaseme järgi oluliselt suurendanud. Korterite taskukohasust on toetanud ka tasapisi paranev korterite hinna ja palga suhe. Tõsi, nõudlus uusarenduste korterite järele on suurenenud oluliselt aeglasemas tempos võrreldes järelturuga, seda peamiselt kõrgema hinnataseme tõttu.
Sellele vaatamata on kinnisvaraarendajatel põhjust optimistlikumalt tulevikku kiigata. Valitsuse plaanitud tulumaksuvaba miinimumi tõstmine ja maksuküüru kaotamine kiirendavad keskmise netopalga kasvu järgmisel aastal oluliselt. Kuna maksuküüru kaotamine tähendab kiiremat netotulu kasvu mediaanpalgast kõrgemat palka teenivatele inimestele, toetab see omakorda eluasemeturu nõudlust. Positiivsete muudatuste ootuses paranes ka majapidamiste kindlustunne septembris ja oktoobris märgatavalt.
Arendajate paranevat kindlustunnet peegeldab suurem ehituslubade arv. Eluruumidele väljastatud ehituslubade arv, mis eelneval neljal aastal langes, on selle aasta üheksa esimese kuuga 38% suurem võrreldes mullu sama ajaga. Kasutusse on tänavu üheksa kuuga jõudnud 5% rohkem eluruume võrreldes aastatagusega.
Mitteeluhooneid valmis mahu poolest selle aasta esimese üheksa kuuga 27% rohkem võrreldes sama ajaga aasta tagasi. Mitteeluhoonetele antud ehituslubade arv on eelneval kahel aastal olnud kasvutrendis. Mahu poolest jääb esimese üheksa kuuga väljastatud ehituslubade arv aastatagusele alla. Samas on pinna järgi ehituslube üheksa kuuga väljastatud 13% rohkem, kolmandas kvartalis suisa 60% rohkem aastatagusest. Intressimäärade langusega on suurenenud ka ettevõtete laenukasv. Paranev majanduskeskkond peaks andma ettevõtetele rohkem julgust teha investeeringuid, sh hoonetesse ja rajatistesse.
