Ekspordi lähiaja väljavaade püsib hea

Ekspordikäibe suurenemist toetab kiire hinnakasv

Eesti päritolu kaupade eksport kasvas möödunud aasta novembris jooksevhindades 8%. Möödunud aasta novembris oli Eestis 1800 ettevõtet (sealhulgas 1700 Eestis registreeritud), mis eksportisid Eesti päritolu kaupu. 2016.aastaga võrreldes eksportivate ettevõtete arv oluliselt ei muutunud. Seega suurenes ettevõtete keskmine ekspordikäive. Kiire kasvu taga oli paljuski ekspordihindade 5 protsendine kasv. Kuigi kaupade lõikes on ekspordihindade käitumine erinev, saavad ettevõtted suure nõudluse tõttu keskmiselt üha kõrgemaid hindu välisturgudel küsida. Hinnakasvuga korrigeerituna ehk püsivhindades kasvas ekspordimaht aga vaid 3%.

Mobiilsideseadmete väljeveo vähenemine aeglustas ekspordimahu kasvu

Kui möödunud aasta 11 kuu arvetuses Eesti päritolu kaupade eksport jooksevhindades kiirenes (2016. aastal kasv 2%, 2017.aastal 8%), siis püsivhindades kasv aeglustus (2016. aastal kasv 3%, 2017.aastal 2%). Kasvu aeglustumise taga oli mobiilsideseadmete väljaveo tugev langus. Ilma mobiilsideseadmeteta oleks möödunud aasta 11 kuuga kiirenenud ekspordi kasv jooksevhindades 14 protsendini ja püsivhindades 9 protsendini. Kokkuvõttes võib aga öelda, et esialgse arvestuse järgi oli möödunud aasta neljandas kvartalis ekspordikasv nii jooksev- kui püsivhindades keskmiselt tugevam kui teises ja kolmandas.

70% ekspordikasvust tuli puidutoodete ja õlide väljaveost

Möödunud aasta 11 kuuga suurenes Eesti päritolu kaupade eksport 610 miljoni euro võrra. Ligikaudu 70% sellest kasvust tuli vaid kahest kaubagrupist- puidutoodetest ning õlidest. Kuigi põlevkiviõlitoodete väljaveo kasv oli väga tugev, aitas sellele osaliselt kaasa ka nende toodete kiire hinnakasv. Mobiilsideseadmete väljaveo langus (340 miljonit eurot) võttis Eesti päritolu kaupade koguekspordilt rahalises väärtuses enam kui kolmandiku. Kuna mobiilsideseadmete tootmises on lisandväärtuse osakaal käibes väga väike, siis on sellel Eesti SKP-le tagasihoidlikum mõju, kui tootmise ja ekspordikäibe langusest võiks järeldada.

Eesti ekspordis kasvas kõige enam Saksamaa ja Hollandi osakaal

Elektroonikatoodete väljaveo languse tõttu langes Rootsi meie ettevõtete väljaveo sihtriigina Soome järel teisele kohale (osakaalud vastavalt 17% ja 18%). Kõige enam kasvas möödunud aastal meie ekspordi sihtriikide hulgas Saksamaa ja Hollandi osakaal. Venemaa osakaal küll veidi tõusis (2,5%), kuid see jäi kaugele maha aastatetagusest tasemest. Venemaa majandus on kosumas ning sealne nõudlus paraneb, mis võimaldab ettevõtetel sellele turule rohkem eksportida.  Hiina osakaal Eesti ekspordis on viimastel aastatel järk-järgult suurenenud ning möödunud aastal jõudis see juba 2% lähedale.

Ekspordi lähiaja väljavaade on hea

Möödunud aastal tõusis maailma kaubandusmahu kasv küll kuue aasta kiireimaks, kuid selle kasvukiirus stabiliseerus teisel poolaastal. Meie kaubanduspartnerite keskmine impordinõudluse kasv sel ja järgmisel aastal küll aeglustub, kuid see jääb piisavalt tugevaks, et pakkuda meie ettevõtetele häid ekspordivõimalusi. Möödunud aasta sügisel kasvasid kõikide tellimusel töötavate tegevusalade, väljaarvatud elektroonikatööstuse, uued eksporditellimused ning tööstusettevõtete hinnangul on nende lähiaja ekspordivõimalused paranenud. Ettevõtted hindavad oma konkurentsivõimet välisturgudel paremaks (eriti just EL-välistel turgudel). Kuigi tööjõu ühikukulu kasv (mis mõõdab ettevõtete tööjõukulude ja tootlikkuse suhet) on tasapisi aeglustunud, on see jätkuvalt kiire ning seetõttu konvergeeruvad meie ettevõtete hinnad kõrgema hinnatasemega riikidega. Kuna me oleme kaotamas oma hinnapõhist konkurentsivõimet, muutub ettevõtetel tootearendusse investeerimine, juhtimise parandamine ning tarneahelate tõhustamine veelgi olulisemaks. Meie hinnangul sel aastal ekspordikasv veidi kiireneb, kuna mobiilsideseadmete möödunud aastal toimunud tugev langus peaks vähemalt baasefekti tõttu osaliselt taanduma.