Ettevõtete majandusnäitajaid ei saa kvartaliaruannete põhjal täpselt hinnata

Kvartaliarvestus ei räägi õigesti ettevõtete kasumite kohta

Statistikaameti kvartaliarvestuse järgi suurenes ettevõtetesektori käibe ja kulude vahe möödunud aastal 4%. Seda numbrit ei tohiks aga võtta ettevõtetesektori kasumina (nagu statistikaamet oma pressiteates kirjutab), vaid ettevõtete tulude ja kulude esialgse vahena. See näitaja võib oluliselt erineda nii ettevõtetesektori kasumist kui ka aastaarvestuses leitud tulude ja kulude vahest. Näiteks oli ülemöödunud aastal kvartaliarvestusena leitud ettevõtete tulude ja kulude vahe aastaaruannete järgi leitud ettevõtete aruandeaasta kasumist 87% väiksem ning viie aasta keskmine erinevus on olnud 27%. Samuti on kvartaliarvestuses leitud tulude ja kulude vahe muutus väga erinev ettevõtetesektori kasumi muutusest.  Kui kvartaliarvestuses ei ole ettevõtete viimaste aastate  tulude ja kulude vahe tase küündinud 2007. aasta tipuni, siis aastaarvestuses oli ettevõtetesektori kogukasum ülemöödunud aastal lausa kolmandiku võrra majanduskriisi eelsest tipust kõrgem.

Eelmist aastat võib ettevõtetesektori jaoks lugeda heaks aastaks

Vaatamata nendele statistilistele nüanssidele võib eelmist aastat lugeda ettevõtetesektori jaoks heaks aastaks. Esialgse arvestuse järgi suurenes ettevõtetesektori kogukäive teist aastat järjest kümnendiku võrra, kusjuures aasta teine pool oli esimesest parem. Kuigi tööjõukulude kasv on kiirenenud, on tugev käibekasv seda kompenseerinud ning tööjõukulude osakaal ettevõtetesektori käibes on viimasel kolmel aastal püsinud enam-vähem stabiilsel, kuid kõrgel, tasemel. Samas on ka ettevõtete käibed kvartalite ja aastaaruannete järgi tehtud arvestustes väga erinevad ning see erinevus on viimaste aastatega suurenenud. Ülemöödunud aastal oli see vahe ligikaudu 12% ehk 6,4 miljardit eurot aastaarvestuse kasuks.

Kvartaliarvestuses ei ole ka investeeringud täpsed

Põhimõtteliselt sama probleem on ka ettevõtete investeeringutega. Kuigi kvartaliarvestuses vähenesid ettevõtetesektori investeeringud möödunud aastal protsendi võrra, ei saa seda numbrit uskuda, sest täpsema aastastatistika järgi olid ülemöödunud aastal ettevõtete investeeringud kvartaliarvestusest lausa 75% suuremad ning viimase viie aasta keskmine erinevus on 62% aastastatistika kasuks. Kahjuks ei ole kvartaliarvestusi täpsema aastaarvestusega parandatud – metoodiliselt ei oleks see ilmselt ka võimalik. Ebatäpne kvartaliarvestus annab meile aga vale pildi majanduskeskkonnast. Näiteks kui kaks aastat tagasi näitas statistika, et majanduskriisi järgsetel aastatel on ettevõtete investeeringud olnud languses neli aastat järjest, möödunud aasta kevadel selgus, et kolm aastat, kuid viimased numbrid näitavad hoopis seda, et ettevõtete investeeringud on languses olnud vaid kaks aastat järjest.

Ettevõtete majandusnäitajate parandamine muudab ka SKP-d

SKP regulaarsed revisjonid ei ole muutnud eelnevalt avaldatud rahvamajanduse näitajaid ainult ettevõtete aastaaruannete järgi, kuid viimastel on kohati olnud oluline mõju. Näiteks 2016. aastal, kui SKP-d viimati ettevõtete aastaaruannete järgi parandati, suurenes SKP jooksevhindades 3,7% ehk 780 miljonit eurot võrreldes esmaavaldatud numbritega. See on võrreldav tervishoiu tegevusala aastase lisandväärtusega – ehk siis, SKP parandamise käigus lisandus majandusarvestusse justkui üks tegevusala. Pikaajalise keskmisena on revisjonid suurendanud SKP kasvu ühe protsendipunkti võrra. Seega on nii ettevõtete kui ka SKP esialgne ja kvartaliaruannete põhjal tehtud arvestus olnud alahinnatud. Samas parandatakse SKP arvestusi ka teistes riikides. Ka näiteks USA-s, kus turud on väga tundlikud majanduskasvu üle- või alahindamise suhtes, on SKP kasvu parandatud pikaajalise keskmisena ligikaudu 1 protsendipunkti võrra -ehk suurusjärgus sama palju, kui Eestis.

Ebatäpne kiirstatistika halvendab arusaamist majanduse olukorrast ja selle väljavaatest

Ettevõtete aastaaruannete põhjal täpsemate numbrite järgi tehtud arvestused jõuavad SKP-sse liialt pika viiteajaga (1,5 aastat), mis muudab nende tähendust majandusolukorra hindamisel ja selle prognoosimisel. Pooleteiseaasta tagused numbrid on kiiresti muutuvas majanduskeskkonnas pigem ajalugu.