Föderaalreserv plaanib hakata järk-järgult intresse tõstma

Föderaalreservi intressimäärade tõstmine oli ootuspärane

USA Föderaalreservi eilne intressimäära tõstmine (0.25 protsendipunkti võrra 0,75 protsendini) oli ootuspärane. Kuigi sel aastal on USA majanduskasv tublisti aeglustunud (eelmise aasta 2,6 protsendilt 1,5 protsendini sel aastal), on järgmise aasta väljavaade parem – seda peamiselt Trumpi administratsiooni võimalikule maksude langetamisele ning suurematele eelarvekulutustele infrastruktuuri. Töötuse määr on langenud 4,6 protsendini ning tööturg on jõudmas täistööhõiveni. Inflatsioon ei ole jõudnud küll veel päris keskpanga poolt sihitud 2 protsendini, kuid see on tasapisi kiirenenud (oktoobris 1,6%, ilma toidu ja energiata 2,2%) ja hinnakasvuootused on tõusnud.

Föderaalreservi intressimäärade tõstmisega olid finantsturud arvestanud ehk selle mõju turgudele oli suhteliselt tagasihoidlik. Siiski – see tugevdas dollarit, kergitas USA riigivõlakirjade intresse, tekitas väiksema korrektsiooni USA aktsiaturgudel ning alandas kulla ja ka veidi naftahinda.

Viimati tõstis Föderaalreserv keskpanga intressimäära möödunud aasta detsembris ja enne seda alles 10 aastat tagasi. Siiamaani on Föderaalreservi intressimäärade tõstmine olnud tavapäratult aeglane.  Yellen ütles intressimäärade tõstmist kommenteerides, et keskpanga rahapoliitika jääb lähiajal paindlikuks ning intressimäärasid hakatakse järk-järgult kergitama. Samas sõltub intressimäärade tõstmine sellest, mis suunas majandus liigub.

Tegelikult väljendasid nii Yellen, kui teised Föderaalreservi rahapoliitikakomitee liikmed suurt ebakindlust Trumpi administratsiooni majanduspoliitika ja selle mõju suhtes majandusele. Ühest küljest võivad Donald Trumpi väljakäidud ettevõtete tulumaksu alandamine ja suuremad investeeringud infrastruktuuri kiirendada USA-s intressimäärade tõstmist (et pidurdada võimalikku kaasnevat inflatsiooni kiirenemist), teisest küljest jääb aga üles küsimus, kui palju hakkab Trump väliskaubandust piirama. Ebakindlus Trumpi väliskaubanduspoliitika suhtes võib vähendada erasektori investeeringuid ja koos sellega majanduskasvu hoopis pidurdada.

Euroopa Keskpank hoiab oma intressimäärad madalal

Meie hinnangul hoiab Euroopa Keskpank (EKP) oma peamise repomäära lähema paari aasta jooksul praegusel tasemel (0,0%) ning hakkab intresse kergitama alles 2018. aasta lõpus. Kuna EKP prognoosi järgi kiireneb euroala inflatsioon 2019. aastaks vaid 1,7 protsendini ning jääb seega maha 2-protsendilisest hinnakasvu sihist, jätkab EKP lõdva rahapoliitikaga veel mõnda aega. EKP otsustas küll möödunud nädalal vähendada järgmise aasta aprillist oma varaostuprogrammi 20 miljardi võrra kuus (80 miljardilt 60 miljardile), kuid pikendas seda programmi vähemalt aasta lõpuni. Turuintressimäärad (Euribor) võivad küll keskpanga repomäärast erineda, kuid erinevus on olnud maksimaalselt 1 protsendipunkti lähedal ja üldjuhul liiguvad turuintressid koos keskpanga repomääraga. Seega võiks praegu öelda, et vaatamata intressimäärade oodatavale järk-järgulisele kergitamisele USA-s jäävad intressid euroalal veel vähemalt lähema paari aasta jooksul madalaks.

Tugevnev dollar on peavaluks paljudele tärkavatele turgudele

USA majanduse oodatav fiskaalne stimuleerimine ning intressimäärade tõstmine on suurendanud investorite huvi nii selle majanduse kui ka dollari vastu. USA 10-aastaste valitsuse võlakirjade tootlused on alates Trumpi valimisvõidust järsult tõusnud (2,57 protsendini ehk ligikaudu 41%) ning dollar tugevnenud (euro suhtes ligikaudu 6%). Samuti on suurenenud lõhe Saksamaa ja USA riigivõlakirjade tootlustel – see vahe on juba viimase 27 aasta suurim.

Kõrgemad intressid meelitavad rohkem investeerima dollarisse ning muudavad seda tugevamaks. Möödunud nädalane EKP otsus pikendada varaostuprogrammi ning Draghi mure, et inflatsioon ei ole veel „päris“ kooskõlas inflatsioonisihiga ning ei jõua sinna tõenäoliselt isegi lähema paari-kolme aastaga, võib lähiajal euro veelgi nõrgemaks muuta. Dollari tugevnemine on tõsiseks peavaluks nendele riikidele, kes on viimasel ajal endale selles valuutas suure võla tekitanud. Rahvusvaheliste Arvelduste Panga (Bank for International Settlements – BIS) andmetel oli möödunud aasta lõpus väljaspool USA-d asuvatel ettevõtetel ja riikidel dollaris võlga kokku 9,7 triljonit dollarit, millest kolmandik asus tärkavatel turgudel ning millest omakorda suur osa istus ettevõtete bilanssides. Koos dollari tugevnemisega suureneb sellise võla teenindamise kulu. Eriti tugevasti koormab see näiteks Brasiiliat, Tšiilit ja Türgit, kellel on väga suur osakaal võlast USA dollaris.

Euroalale on nõrgem euro pigem kasulikum, kuna see muudab ekspordi hinnas konkurentsivõimelisemaks ning kuna import muutub kallimaks, siis peaks see ka inflatsiooni kiirendama. Kallim dollar (vastu eurot) muudab Eestisse selles valuutas sisseostetud kaubad ja teenused kallimaks, kuid parandab meie konkurentsivõimet dollaris ekspordi puhul. Eesti majandus võib kokkuvõttes dollari kallinemisest veidi kaotada, kuna kaupade impordis on USA dollaris tehingute osakaal suurem (ligikaudu veerand), kui ekspordis (kümnendik).

Madalate intressimäärade taga on fundamentaalsemad põhjused maailmas

Kas USA Föderaalreservi intressimäärade tõstmine suudab vastu seista pikaajalisematele ja fundamentaalsematele põhjustele maailmas, mis suruvad laenukulusid madalamaks – nagu elanikkonna vananemine, sissetulekute suurenev ebavõrdsus ja aeglustuv tootlikkuse kasv? Madalate intressimäärade taga on maailmas suurem soov säästa. Vananev elanikkond säästab üldjuhul rohkem. Sissetulekute suurem ebavõrdsus on kontsentreerinud rohkem tulusid nende inimeste kätte, kes tarbivad suhteliselt vähem ja säästavad rohkem. Samuti on kõrge võlakoormuse juures madalaid intresse tarvis – intressimäärade tõus muudaks valitsuste, ettevõtete ja tarbijate suurenenud võla tagasimaksmise kulukamaks. Tootlikkuse aeglasem kasv alandab tulude kasvu väljavaadet, mis paneb omakorda ettevõtteid ja eraisikuid vähem kulutama ja rohkem säästma. Need tingimused hoiavad intressimäärasid madalamal.