Kui suur on USA tähtsus Eesti kaubanduspartnerina?

Viimastel kuudel on USA ja Euroopa Liidu majandussuhted saanud uusi tahke, mida mõjutavad nii kaubanduspinged kui ka rahapoliitika muutused. Eesti väikeses ja avatud majanduses hakkab see tunda andma – mitte niivõrd otsese ekspordimahu kaudu Ameerikasse, vaid Euroopa tarneahelate ja laiemate välisnõudluse muutuste kaudu.

Vaadates pelgalt numbreid, siis on USA roll Eesti ekspordis tagasihoidlik. 2024. aastal moodustas eksport USA-sse vaid 1,5% Eesti SKP-st ning USA osakaal kogu kodumaisest tarneahelast jäi alla 4%. Kui eelmisel aastal oli USA veidi enam kui 5%-ga meie kuues kaubanduspartner, siis tänavu aprilliks kukkus ta üheksandaks.

Kuigi need näitajad viitavad justkui väikesele sõltuvusele, ei tohi unustada, et Eesti ettevõtted on tihedalt seotud Euroopa ühisturuga. Kui Euroopa partnerid satuvad USA tollipoliitika või geopoliitiliste vastasseisude tõttu löögi alla, jõuab selle mõju paratamatult ka Eestisse.

USA Trump-kaart tähendab etteaimamatust ülejäänud maailmale

Hiljutine mobiilsideseadmete, täpsemalt 5G seadmete ekspordi kahanemine USA turule on hea näide Eesti ekspordi võimalikust haavatavusest. Kui veel 2023. aasta oktoobris moodustasid 5G seadmed 58% USA-sse suunatud ekspordist, siis tänavu aprilliks oli nende osakaal langenud vaid 7%-ni. 93% langust, mis eurodesse panduna oli 41 miljonit, annab tunnistust sellest, kui tugevalt võib üks valdkond sõltuda muutlikust rahvusvahelisest ärikeskkonnast.

USA ajutisel otsusel peatada tollid teatud kommunikatsiooniseadmetele on küll lühiajaliselt leevendav mõju, kuid see ei kustuta suuremat ebakindlust, mis Ameerika kaubanduspoliitikaga kaasneb. USA president Donald Trump on etteaimamatu ning USA kaubanduspoliitikat peetakse üha suuremaks riskiks euroala majandusele. Ebastabiilsus tellimustes, kiirkorras muutuvad tollid ja protektsionismi süvenemine mõjutavad ettevõtete investeerimisotsuseid ning uute eksporditurgude otsimist.

Eesti majandus käib käsikäes Euroopaga

Veelgi olulisem Eestile on see, kuidas USA ja Euroopa Liidu suhted mõjutavad Euroopa Liidu kui terviku majandust. USA ja Euroopa Liidu vaheline kaupade ja teenuste kaubandus on oma 30% osakaaluga maailma suurim. Liidu turule suundub ka ligi kolmveerand Eesti kaupadest. Kui USA ja liidu suhete teravnemine toob kaasa täiendavaid vastastikuseid tolle või suurendab globaalset ebakindlust, aeglustub Euroopa majanduskasv. See tähendab vähenevaid tellimusi Eesti tootjatele ja investeerimiskindluse vähenemist.

Euroopa majandus on seni küll hästi vastu pidanud, kuid selle kasv jääb jätkuvalt alla ajaloolise keskmise. Tollide edasine laienemine või suurenenud Hiina kaubasurve võib selle tasakaalu veelgi õõnestada. Ka Eesti tööstusettevõtted on jätkuvalt väga kriitilised oma konkurentsivõime suhtes välisturgudel.

Leidub ka positiivseid uudiseid

Samas pole kõik muutused üdini negatiivse mõjuga. Naftahinna langus ja odavamad energiahinnad pakuvad Euroopa tööstuse ja ka majapidamiste jaoks kergendust.

Rahapoliitika lõdvenemine ja intressimäärade allapoole korrigeerimine turgutavad meie majandust: Eestis on ettevõtete ja majapidamiste laenuportfelli intressikoormus märgatavalt vähenenud ning selle tulemusena on vabanenud raha investeeringuteks ja tarbimiseks. Eestis laenulepingute aluseks olev euribor on langenud 2023. aasta oktoobrisse jäänud tipust juba üle 2 protsendipunkti. Enam kui 12 miljardi eurose eluasemelaenuportfelli ja ettevõtete üle 11 miljardi euro suuruse laenuportfelli juures on see Eesti majandusele juba arvestatav leevendus. Need tegurid võivad aidata pehmendada USA kaubanduspoliitika negatiivseid mõjusid.

Kaubanduskonflikti mõju Eesti hindadele peaks olema tagasihoidlik, kuna USA-st pärit kaupade ja teenuste osakaal on Eestis väike. Samas ei ole praegu veel selge, kas ja kui suures mahus püüab Hiina oma kaupu, mida varem eksporditi USA-sse, osaliselt muudele turgudele ümber suunata. Suuremas mahus Hiina kaupade jõudmine Euroopa turule võib küll tööstuskaupade hinnakasvu veelgi pidurdada, kuid see oleks täiendav konkurents ühisturul, mille eest võib Euroopa suuremat kaitset otsida. Euroopa Liidu turukaitse ja vastumeetmed USA-le võivad siin hindu hoopis kergitama hakata.

Tuleviku märksõnadeks on paindlikkus ja kiire reageerimine

Kokkuvõtvalt saab nentida, et Eesti ettevõtted peavad olema valmis nii USA kui ka Euroopa muutuvale poliitikale kiiresti reageerima ning mitmekesistama eksporditurge.

Swedbanki selleaastase tööstusuuringu andmetel plaanib uutele turgudele laieneda küll üle poole ettevõtetest, kuid populaarsemad riigid on jätkuvalt Saksamaa, Soome ja Rootsi. Teisisõnu riigid, mis on juba niigi Eesti olulised sihtturud. Ajal, mil maailmamajandus on tõmbumas rohkem introvertsuse ja protektsionismi suunas, on just paindlikkus, mitmekesistamine ja digitaalse majanduse arendamine Eesti majanduse võtmesõnad.

Loe ka teisi artikleid meie majanduskeskkonna rubriigist.