Hinnaindeksit mõjutas juulis energia kallinemine
Hinnatõus ulatus juulis 3,5 protsendini. Kõige rohkem panustas tarbimiskorvi kallinemisse eluase. Tõusid nii üüri kui elektri hinnad. Elektri hind on aastaga märkimisväärselt ülespoole liikunud tänu madalale veetasemele Põhjala hüdroelektrijaamades, tootmissisendite kallinemisele ja tavapärastele remonttöödele energia tarbimise madalhooajal.
Mootorikütuste hind kasvas nii kõrgemate aktsiisimäärade kui nafta hinna tõusu tõttu. Nafta hind, 75 USD barreli kohta, oli juulis poole kallim kui aasta tagasi. Nafta hinda toetavad tugev nõudlus ja tarneprobleemid Iraanis ja Venetsueelas. Swedbanki hinnangul püsib nafta hind tänavu üle 70 USD barreli kohta ja langeb siis veidi järgmisel aastal.
Toiduainete hinnatõus oli tagasihoidlik
Toiduainete hinnad kasvasid juulis alla 2 protsendi seoses kartuli ja suhkru olulise odavnemisega. Teisel poolaastal peaksid toiduainete hinnad tõusma aeglasemalt tänu kõrgemale võrdlusbaasile aasta tagasi. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni FAO andmetel alanesid juulis maailmas kõigi peamiste toiduainete hinnad, kuna nõudlus oli madal ja varud piisavad. Teravilja hinda kergitab lähikuudel ilmselt kehv saagikus Euroopas. Toiduainete reaalne müügimaht Eestis väheneb, sest müügikäive kasvab hindadest aeglasemalt. Konkurentsi kasvades on supermarketite kaubanduslik juurdehindlus Statistikaameti andmetel aastaga vähenenud.
Swedbanki prognoosi järgi ulatub hinnatõus Eestis sel aastal üle 3 protsendi. Erinevatest kaubagruppidest panustavad hinnatõusu kõige rohkem eluase, toit, alkohol ja tubakas. Maksuameti andmetel jätkus teises kvartalis kiire palgatõus – keskmine brutopalk kasvas hindadest ligikaudu kaks korda kiiremini – viidates palgatöötajate elujärje jätkuvale paranemisele.
