Kaubanduskonflikt halvendab maailma majanduskasvu väljavaadet
Uued ja kõrgemad tollitariifid katavad peaaegu enamuse Hiina kaupade impordist USA-st ning poole USA impordist Hiinast. Teatavasti on aga USA hoiatanud, et võib kehtestada kõrgemad tollitariifid kogu ülejäänud ehk 325 miljardi USD väärtuses Hiina impordile. Trumpi toetab selles kaubanduskonfliktis USA praegune tugev majandus, koos heade tööturunäitajatega.
Oht ka Eesti ekspordivõimalustele
Kuigi maailma kaubandusmahu kasv on sel aastal langusesse läinud, näitavad tooraine- ja konteinervedude mahud paranemist. Samas on kaubanduskonflikti eskaleerumine suureks ohuks maailmakaubandusele. See halvendab ettevõtete kasvuväljavaateid ning on viinud aktsiaturud langusesse. Eskaleerunud kaubanduskonflikt ja veel enam, selle edasine halvenemine, võib Eesti ekspordivõimalusi – peamiselt läbi meie kaubanduspartnerite – halvendada ja seeläbi mõjutada negatiivselt meie majanduskasvu.
Suurenenud on võimalus USA keskpanga intressimäärade langetamiseks
Kaubanduskonflikt ja eriti selle eskaleerumine on Hiina jüaani nõrgemaks muutnud. Kui tollitariifid iseenesest tõstavad imporditud kaupade hindu, siis jüaani nõrgenemine võib inflatsiooni USA-s pehmendada. Kui USA suurendab kõrgemate tollitariifide alla käivat impordimahtu Hiinast, võib viimane osa oma praegusest USA ekspordist suunata kas koduturule või teistesse riikidesse. Suuremal pakkumine võib inflatsiooni pidurdada – ja mitte ainult Hiinas. Inflatsiooni pidurdav mõju sõltub aga ümbersuunatava ekspordi mahust.
Meie prognoosi põhistsenaariumi järgi USA Föderaalreserv intressimäärasid sel aasta enam ei muuda, kuid kaubanduskonflikti eskaleerumine ja aeglane hinnakasv on suurendanud võimalusi keskpanga intressimäära langetamiseks. USA intressimäärade alanemine võib aga dollarit nõrgemaks muuta. Olgu mainitud, et eelmisel aastal toimus euros ligikaudu kolmveerand Eesti väliskaubandusmahust.
Hiinal on tollitariifide kõrval ka muid võimalusi oma majanduse ja huvide kaitsmiseks
Kõrgemad tollitariifid suuremale impordimahule mõjuvad Hiina majandusele kahjulikult. Ilmselt lõdvendab Hiina pankade laenutingimusi ning hakkab rohkem oma majandust riigirahanduse kaudu stimuleerima. Hiinal ei ole küll enam ruumi USA kaupade impordile kõrgemate tollitariifide kehtestamiseks, kuid tal on muud võimalused oma majandust kaitsta ja seda kaubanduskonflikti enda kasuks mõjutada.
Üheks võimaluseks on jüaani devalveerimine, et kompenseerida USA tollitariifide mõju Hiina majandusele ja selle inimestele. Samas, Hiinal on 2015. aastast meeles negatiivne kogemus, kui valuuta devalveerimine tõi kaasa kapitali põgenemise riigist. Seda püüab Hiina nüüd vältida. Samuti on jüaani devalveerimise suhtes väga kriitilised teised riigid, eriti USA. USA tahtis isegi viimasesse kaubandusleppesse Hiinaga nn jüaani stabiilsuspakti lisada.
Üks lihtsamaid ja tõhusamaid võimalusi USA-d mõjutada on põllumajandussaaduste, sealhulgas sojaubade, impordi vähendamine USA-st. Juba praegu kehtib 25% tollimäär USA-st imporditud sojaubadele. President Trumpi jaoks on see aga tõsine probleem, kuna suur osa sojaubade toodangust tuleb regioonist, kus asub oluline osa tema valijaskonnast. Hiina tollitariifid ja sojaubade hinnalangus on viinud suure osa Ühendriikide sojaubade tootjaid kahjumisse. Nii on Trump säutsunud, et USA valitsus saavat oma põllumeestelt („from our Great Farmers“) osta põllumajandustooteid veelgi rohkem, kui Hiina seda teinud on.
Hiina on küll enam kui 1 triljoni dollariga suurim USA riigivõlakirjade hoidja maailmas, kuid arvatavasti ei ole tal väga häid võimalusi nüüd USA-d sellega mõjutada.
USA ja Hiina ei ole rahul praeguse olukorraga maailmas
Nii USA kui Hiina ei ole rahul praeguse olukorraga maailmas. Samas on nendel kahel riigil erinev arusaam probleemist. Kui Trumpi arvates toimib maailma majandussüsteem USA-le kahjulikult ja Hiina mõjuvõim suureneb kiiresti, siis Xi Jinpingile on praeguse maailmakorra probleemiks hoopis USA liiga suur poliitiline ja strateegiline domineerimine Aasia-Vaikse ookeani regioonis. Kui USA arvates on globaliseerumine aidanud paljudel riikidel, eelkõige Hiinal, kasvada USA arvelt, siis Hiina on väga huvitatud senise globaliseerumise säilitamisest, mis on viimaste aastakümnete jooksul aidanud selle majandusel kasvada.
Sellised põhimõtteliselt erinevad arusaamad ja positsioonid eeldavad kaubandustülis väga olulist kompromissi mõlemalt poolt. Seega, kiiret lahendust konfliktile ilmselt oodata ei maksa. Samas on USA-s valimised juba järgmisel aastal ning presidendil tuleb juba peagi näidata inimestele ja ettevõtetele kasulikke tulemusi suhetes Hiinaga.
