Kiire majanduskasv suurendab nõudlust tööjõu järele
Elavnenud majandusaktiivsuse tõttu on nõudlus tööjõu järele kasvanud. Hõivatute arv tõusis kolmandas kvartalis oodatult, 13 000 inimese võrra aastagusega võrreldes. Hõive kasvas teeninduses.
Inimesed on tööturul varasemast aktiivsemad
Statistikaameti andmetel kahanes hinnanguline töötute arv kolmandas kvartalis koguni kolmandiku võrra ehk 16 000 inimese võrra. Töötute arvu vähenemine sellises ulatuses oli üllatav. Statistikaamet hindab muutusi tööturul tööjõu uuringu järgi, kus osaleb igas kvartalis 5000 inimest. Töötukassa andmed näitavad, et ametlikult registreeritud töötute arv oli kolmandas kvartalis aastatagusest umbes 3000 inimese võrra suurem. Töötute arv Töötukassa registris kerkis, kuna töövõimereformi tõttu kahekordistus vähenenud töövõimega töötute arv. Samas ülejäänud töötuid oli aastatagusest 8% võrra vähem.
Tööpuudus alanes kolmandas kvartalis 5,2 protsendini. Tarbijad tunnetavad ka Konjunktuuriinstituudi igakuise küsitluse järgi tööpuuduse ohtu väiksena. Tööturult eemal olevate inimeste arv vähenes aastatagusega võrreldes 3000 inimese võrra. Tööturul mitteaktiivsete hulgas langes kõige rohkem laste ja teiste pereliikmete eest hoolitsejate arv. Mitteaktiivsuse vähenemist soodustab töökäte puudus.
Veel rakendamata tööjõudu on tööturul järjest vähem
Teises kvartalis oli täitmata ametikohtade arv viimase üheksa aasta suurim. Tööjõupuudus oli oktoobris äritegevust takistav peamine tegur kolmandiku tööstus- ja teenindusettevõtete hulgas ning poolte ehitusettevõtete seas. Seetõttu püsib surve ka palkade kasvuks. Maksu- ja Tolliameti andmete järgi palgakasv kolmandas kvartalis kiirenes.
Järgmisel aastal peaks hõivatute arv veidi tõusma
Kuigi nõudlus tööjõu järele kasvab, on selle pakkumine piiratud. Seetõttu ootame vabade ametikohtade arvu kasvu ja tööturult eemal olevate inimeste arvu kahanemise jätkumist.
