Kiire palgakasv jätkub
Statistikaameti andmetel ulatus keskmine brutopalk kolmandas kvartalis 1291 euroni, kerkides aastaga 7,5% protsenti. Maksu- ja tolliameti andmetel tõusis mediaanpalk (palk, millest rohkem ja vähem saajaid on võrdselt) samal ajavahemikul 10 protsenti 1000 euroni.
Palgakasvu hoogustab tööjõupuudus
Tööjõupuudus oli oktoobris äritegevust takistav peamine tegur kolmandiku tööstus- ja teenindus- ning 60% ehitusettevõtete hulgas. Need numbrid on sarnased eelmisele majandusbuumile.
Lisaks tööjõupuudusele toetab palgakasvu alampalga tõus. Keskmise brutopalga kasv peaks Swedbanki hinnangul jääma järgmisel kahel aastal 6% kanti.
Palgakasvu kiirenemise taga kolmandas kvartalis oli osaliselt maksumuudatus. Tulumaksuvaba miinimumi tõus motiveeris suvist puhkusetasu erinevate kuude vahel ühtlasemalt jaotama – tänu sellele kiirenes palgakasv kolmandas kvartalis näiteks hariduse valdkonnas. Lisaks sellele kergitab keskmist palka sel aastal üks tehniline muudatus: Statistikaamet lisas palgastatistikasse alla 50 töötajaga MTÜd ja sihtasutused.
Majapidamiste rahanduslik olukord on parem kui kunagi varem
Palgatöötajate reaalne ostujõud tõusis aasta esimese üheksa kuu jooksul aastatagusega võrreldes ligi kümnendiku võrra. Nii kiiret ostujõu kasvu nägime viimati eelmise majandusbuumi ajal. Sotsiaalsiirete tõus ja kiire palgakasv on tugevdanud majapidamiste finantsseisu. Perede hinnang oma rahanduslikule olukorrale on Konjunktuuriinstituudi andmetel parem kui iial varem, ületades oluliselt eelmise majandusbuumi aegset taset. Üle poolte peredest suudavad Konjunktuuriinstituudi andmetel säästa. Majapidamiste hoiused on aastaga kasvanud kümnendiku võrra. Samas on hoiused siiski väga ebaühtlaselt jaotunud ja paljudel peredel on sääste liiga vähe. Swedbankis on rohkem kui pooltel klientidel likviidseid varasid alla 500 euro.
Tarbimine on kiirest palgakasvust hoolimata mõõdukas
Kiiresti kerkinud sissetulekud jaemüügi numbrites ei avaldu. Jaemüügi maht on sellel aastal püsinud umbes samal tasemel kui aasta tagasi. Tagasihoidlikul tarbimisel on ilmselt mitu põhjust: hinnatõus, suurem säästmine ja konservatiivne maksuvaba tulu arvestus. Viimane võib tähendada tarbimise hoogustumist järgmisel aastal.
Samas autosid ja kinnisvara ostetakse üsna hoogsalt. Autoliisingute jääk on aastaga viiendiku võrra tõusnud. Korterite ostu-müügitehingute väärtus ületas Maa-ameti andmetel kümne kuuga eelmise aasta taset umbes kümnendiku võrra.
