Möödunudaastane tugev majanduskasv oli laiapõhjaline

2017. aasta püsivhindades 4,9-protsendine ja jooksevhindades 9-protsendine SKP kasv oli viimase kuue aasta kiireim. Tegemist on oodatust mõnevõrra kiirema tulemusega (jaanuaris prognoosisime 4,4%, kuid viimased avaldatud majandustulemused näitasid tugevamat kasvu). Positiivne on see, et majanduskasv oli laiapõhjaline. Suurima panuse andsid ehitussektor, ITK ning kutse- ja tehnikaalased tegevusalad. Välisnõudlusest ja ekspordist sõltuvate tegevusalade kõrval kasvasid kiiresti ka sisenõudlusega seotud tegevusalad.

Ekspordikasvu aeglustumise taga oli mobiilsideseadmete väljaveo vähenemine

Vaatamata kosunud välisnõudlusele aeglustus ekspordikasv 3 protsendini, sealhulgas kaupade eksport vaid 1 protsendini, kuid selle põhjuseks oli mobiilsideseadmete väljaveo tugev langus. Ilma selle kaubagrupita oleks kaupade ekspordikasv oluliselt tugevam olnud. Peamiselt transpordi- ja arvutiteenuste toel kiirenes teenuste ekspordikasv aga 6 protsendini.

Kuigi meie kaubanduspartnerite impordi väljavaade lubab praegu prognoosida sel ja järgmisel aastal välisnõudluse mõningast nõrgenemist, jääb see piisavalt tugevaks ning pakub meie ettevõtetele häid võimalusi ekspordi kasvatamiseks. Ekspordi üldpilti peaks parandama mobiilsideseadmete languse pidurdumine – vähemalt möödunudaastase madalama baasi efekti tõttu.

Tootlikkuse kasv on suutnud hinnapõhise konkurentsivõime langust vaid aeglustada

Tugev majanduskasv aitas möödunud aastal kaasa tööjõu tootlikkuse kasvu kiirenemisele. Tööjõukulud kasvasid tootlikkusest küll kiiremini, kuid nende näitajate vahe on vähenenud. See tähendab, et meie hinnapõhise konkurentsivõime langus on aeglustunud. Kuna Eesti on kaotamas oma hinnapõhist konkurentsivõimet, suureneb meil vajadus investeerida rohkem tootearendusse ja tootlikkust tõstvasse kapitali, parandada töökorraldust ja juhtimist ja tõhustada tarneahelaid.

Madalad laenuintressid soodustavad jätkuvalt investeerimist

Pärast kolm aastat järjest kestnud langust pöördusid investeeringud möödunud aastal tugevale kasvule (13%) ning see oli viimase kuue aasta kiireim. Tugeva panuse kogumajanduse investeeringute kasvu andsid ettevõtted ja valitsemissektor – nende sektorite investeeringud suurenesid vastavalt 15% ja 24%. Mõlemate sektorite investeeringute struktuur oli varade lõikes laiapõhjaline. Küll aga kasvasid valitsemissektoris enim taristuinvesteeringud. Üllatav on aga see, et vaatamata tugevale eluasemete nõudlusele, Statistikaameti arvestuste järgi majapidamiste investeeringud eluhoonetesse hoopis vähenesid.

Kasutamata kapitali on nõudluse suurenedes jäänud vähemaks ning see sunnib ettevõtteid rohkem investeerima. Turuintressimäärad peaksid küll tasapisi tõusma hakkama, kuid need jäävad veel vähemalt lähiajal piisavalt madalaks, et investeerimist soodustada. Meie prognoosi järgi investeeringute kasv sel aastal küll aeglustub (see puudutab nii ettevõtteid kui ka valitsemissektorit), kuid nende tase SKP suhtes peaks isegi tõusma.

Eratarbimise kasv peaks sel aastal hoogustuma

Möödunudaastase nõrgema eratarbimise (2%) taga oli hinnakasvuga kohandatud palgakasvu aeglustumine ehk aeglasem reaalse ostujõu kasv. Kuigi tarbimise kasv aeglustus enamikes kauba- ja teenustegruppides, olid suurima pidurdava mõjuga toiduained, kütused ja alkohoolsed joogid. Alkohoolsete jookide ja tubakatoodete tarbimine on vähenenud juba neli aastat järjest.

Meie hinnangul sel aastal eratarbimise kasv kiireneb, kuna tulumaksuvaba miinimumi tõstmine suurendab enamike palgasaajate, eriti aga madalamate palkadega töötajate ostujõudu. Tarbijate kindlustunne möödunud aasta teisel poolel küll nõrgenes, kuid indeks, mis nende näitab nende suuremaid ostukavatsusi, on jätkuvalt kõrgel tasemel.

Sel aastal ootame majanduskasvu aeglustumist

Jaanuaris prognoosisime selle aasta majanduskasvuks 3,9%. Märtsi lõpus avaldame selleks ajaks laekunud andmete põhjal prognoosi täpsustuse. Samuti võtame siis arvesse võimalikke muudatusi Eesti ja meie kaubanduspartnerite väljavaadetes.