Nõrgenenud välisnõudlus piirab ekspordivõimalusi
Eelmise aasta ekspordilanguse taga olid peamiselt põlevkiviõlitooted ja mobiilsideseadmed
Eelmisel aastal vähenes Eestis toodetud kaupade eksport 1% võrra. Kui veel aasta esimesel poolel oli ekspordikasv mõõdukas, siis teisel poolel oli see juba tugevasti languses (vaid detsembris eksport suurenes). Ekspordi languse taga oli peamiselt põlevkiviõlitoodete ja mobiilsideseadmete ekspordi vähenemine. Need kaubad moodustavad kaupade ekspordist küll vaid 18%, kuid tugeva languse tõttu oli nende mõju väga suur. Ilma põlevkiviõlitoodete ja mobiilsideseadmeteta oleks möödunud aastal kaupade ekspordikasv aeglustunud 3%-ni (2018. aastal oli kasv 6%). Põlevkiviõlitoodete väljaveo languse taga oli ülemöödunudaastane väga tugev ekspordikasv, mis tõstis nende kaupade võrdlusbaasi väga kõrgele.
Kõige enam vähenes möödunud aastal Eestis toodetud kaupade eksport Singapuri, Lätti ja Rootsi ning kõige enam suurenes see Taani, USA-sse ja Hispaaniasse. Läti ja Singapuri suunal vähendas eksporti kõige enam põlevkiviõlitoodete väljaveo vähenemine, Läti suunal lisaks veel elektri ekspordi langus. Rootsi ekspordilangust mõjutas enim mobiilsideseadmete väljaveo vähenemine. Taani ja Hispaania ekspordikasvu taga oli peamiselt põlevkiviõlitoodete väljavedu. Taanit mõjutas lisaks ka puittoodete eksport. USA-ssse suurenes aga kõige rohkem mobiilsideseadmete väljavedu, kuid olulise panuse andsid veel põlevkiviõlitoodete, puitoodete ning mõõte- ja täppisseadmete ekspordi suurenemine.
Eesti eksporti mõjutab üha enam nõrgenenud välisnõudlus
Eesti suuremate kaubanduspartnerite kaupade import ehk nende nõudlus läks möödunud aasta teisel poolel langusesse (erandina Taanis, kus impordi langus pöördus sügisel taas kasvule). Eelmisel aastal vähenes ka maailma kaubandusmaht, mida nägime viimati 10 aastat tagasi, 2009. aasta majanduskriisi aastal. Tõsi küll, siis oli tegemist oluliselt tõsisema kaubandusmahtude langusega. Eesti tööstusettevõtete hinnangul on nõudlus muutunud üha suuremaks tootmist piiravaks teguriks. Juba pikemat aega on halvenenud ekspordikasvu ootused ja tööstusettevõtete hinnangud uute eksporditellimuste kohta. Nõudluse nõrgenemine kajastus ka suurima kaupu eksportiva majandusharu, töötleva tööstuse, tootmismahus. Alates möödunud aasta aprillist hakkas selle kasv järsult aeglustuma ning juba septembrist tootmismahud vähenesid.
Kuigi sel aastal on oodata enamike Eesti suuremate kaubanduspartnerite majanduskasvu aeglustumist, on euroala töötleva tööstuse ostujuhtideindeks (mis näitab ettevõtete küsitluste põhjal tootmismahtude käitumist) tõenäoliselt oma suurema languse läbinud ning ka maailmas tervikuna on see näitaja paranemas. Koroonaviiruse negatiivse mõju tõttu maailmamajandusele aga lähiajal nõudluse paranemist ilmselt oodata ei ole.
Kõige enam mõjutas impordilangust sisseostetud tootmissisendite vähenemine
Kuna Eestist eksporditavate kaupade tootmiseks kasutatakse palju imporditavaid tootmissisendeid, siis vähenes koos ekspordiga möödunud aastal ka kaupade import (-1%). Impordi osakaal Eesti ekspordis on pikemas tagasivaates küll langenud, kuid see on teiste Balti riikide, Soome ja Rootsiga võrreldes kõrgem (koguekspordi juures ligikaudu kolmandik). Kõige enam oligi impordilanguse taga tootmissisendite ehk vahetarbekaupade sissevedu, samas kui tarbekaupade ja sõiduautode impordikasv kiirenes. Sel aastal autodele jõustunud karmimate CO2 heitmete nõuete tõttu, mis tõi kaasa osade sisepõlemismootoriga automarkide hinnatõusu, ostsid automüüjad eelmisel aastal rohkem autosid lattu. Samas kiirenes eelmisel aastal ka nii uute kui ka kõikide esmaregistreeritud sõiduautode müük. Tugeva tarbimise taga on kiire reaalpalgakasvu ja madalate intressimäärade tõttu tarbijate tugev kindlustunne.
Ekspordihindade langus halvendab ettevõtete kasumite kasvatamise võimalusi
Möödunud aasta teisel poolel läksid langusesse ka ekspordi- ja impordihinnad, kusjuures ekspordihinnad langesid impordihindadest enam. See aga halvendab omakorda ettevõtete kasumite kasvatamise võimalusi.
