Swedbanki majandusprognoos – august 2016

Populism – maailmamajanduse taastumise Achilleuse kand?

• Maailmamajanduse kasv on endiselt nõrk ja seotud poliitiliste riskidega
• Baltikumis peaks majanduskasv järgmisel aastal kiirenema
• Eesti majandus on küpsem, aga areneb aeglasema kiirusega

Veidi kiirem majanduskasv, aga suurem populismi oht

Nõrk majanduskasv, madalad intressmäärad ja populismi levik on kolm tegurit, mis maailmamajanduse arengut oluliselt mõjutavad. Meie hinnangul kasvab maailma majandus lähiaastatel jätkuvalt umbes 3% võrra aastas. USA ja euroala majanduskasvud jäävad mõõdukaks. USA majandus kasvab oma potentsiaali lähedal. Euroala majandus taastub endiselt viimasest kriisist. Majanduskasv arenevatel turgudel on ebaühtlane: Hiinas kasv aeglustub, India kasvuperspektiivid on aga paremad. Venemaa ja Brasiilia näevad taas nõrka kasvu. Kokkuvõttes on majanduskasv just nii tugev, et rahapoliitika Lääneriikides tasapisi normaliseeruks, samas aga mitte nii kõrge, et kaotada ära populismi ilmingud, mis pikaajalist majanduskasvu ohustavad.

Arenevate turgude majandusareng toetub kindlamale alusele

Sellel aastal on finantsvood arenevatele turgudele taastunud ja majandusnäitajad ei ole seal halvenenud sellisel määral nagu 2015. aastal. Negatiivne või lihtsalt madal tulusus arenenud maades suunab portfelliinvesteeringud arenevate turgude varadesse. Mure Hiina majanduse pärast on vähenenud peale rabavat aasta algust, mil kardeti devalveerimist. Hiina majandus liigub valitsuse olulisel toel aeglasemale kasvutrajektoorile. Venemaal on majanduskriisi raskeim aeg läbi, aga oodatav majanduskasv jääb sellest hoolimata tagasihoidlikuks.

Rootsi seisab silmitsi poliitiliste väljakutsetega

Nõrga välisnõudluse tingimustes sõltub Rootsi majandus jätkuvalt kiiresti kasvavast siseturust. Tugeva majanduskasvu jätkumiseks peab Rootsi lahendama eluasemete puuduse probleemi ja parandama sisserännanute integratsiooni tööturul. Tootlikkuse tõstmise reforme on samuti vaja. 2015. aasta kiire majanduskasv andis positiivse tõuke ka 2016. aastale, kuid 2017-2018. aastal ootame majanduskasvu olulist aeglustumist.

Baltikumis peaks majanduskasv järgmisel aastal kiirenema

Baltikumis on majanduskasv sel aastal oodatust aeglasem, peamiselt prognoositust väiksemate investeeringute tõttu. Järgmisel aastal peaks majanduskasv Baltikumis aga kiirenema ekspordi ja investeeringute tõusu toel. Pinged tööjõuturul püsivad, toetades palkade ja tarbimise jätkuvat kasvu. Palgakasv meie prognoosi kohaselt aga aeglustub ja hõive kasv on elanikkonna vananemise tõttu nõrk või puudub hoopis. Tööjõukulud kasvavad tootlikkusest kiiremini ja see võib ohustada konkurentsivõimet. Hindade kasv peaks lõpuks ometi kiirenema, seda tänu toorainete ja teenuste hinnatõusule.

Eesti: rohkem küpsem, rohkm aeglasem

Peamiselt oodatust nõrgemate investeeringute tõttu alandasime 2016. aasta SKP kasvuprognoosi 1,5 protsendile. Samas on eksport kasvule pöördunud ja tarbimine tugev. Meie prognoosi kohaselt 2017-2018. a. välisnõudlus paraneb. See toetab ekspordikasvu, suurendab investeeringuid ning, selle tulemusena, kiirendab Eesti majanduskasvu 2017. aastal 2,5 ja 2018. aastal 2,7 protsendini. Olukord tööturul jääb pingeliseks ja palgad kasvavad jätkuvalt kiiresti. Pärast üle kolme aasta kestnud hinnalangust ootame järgmisel ja ülejärgmisel aastal mõõdukat hinnatõusu, mis hakkab eratarbimist pidurdama.

2016. a. esimesel poolaastal oli majanduskasv oodatust kesisem

2016. aasta esimesel poolaastal jäi Eesti majanduskasv oodatust nõrgemaks ning vastavalt esialgsetele andmetele (teise kvartali kohta ei olnud käesoleva prognoosi avaldamise ajaks veel SKP detailseid andmeid avaldatud) ei olnud kasv laiapõhjaline. Selle taga olid peamiselt eratarbimine ja sisekaubandus. Kuigi töötleva tööstuse tootmismaht hakkas tasapisi kasvama, jäi tööstussektor tervikuna põlevkivi kaevandamise ning õli- ja keemiatoodete tootmismahu tugeva vähenemise tõttu langusesse. Naftahindade loid tõus maailmaturul ohustab nende tootmisharude tootmismahu kiiret taastumist.

2016.-2018. a. ootame välisnõudluse paranemist

Eesti kaubanduspartnerite impordinõudlus meie hinnangul 2016.-2018. aastal suureneb, mis parandab meie ettevõtete ekspordivõimalusi. Kuigi kaupade eksport käesoleva aasta esimesel poolaastal juba suurenes, toetus see peamiselt vaid elektroonika- ja puittoodete, mööbli ja teravilja väljaveole. Kuna elektroonikatoodete tootmine on ühiku kohta väga madala lisandväärtusega, on ekspordikasv toetanud SKP suurenemist tagasihoidlikult. Riikide järgi on oluline osa ekspordi kasvust läinud mõne kaugema turu arvele, sealhulgas Lähis-Idas ja Aafrikas, kuhu on tehtud vaid ükskuid suuri tehinguid (näiteks teravilja ja põlevkiviõlitoodetega) ning seetõttu võib see jääda ajutiseks. Kui kaupade ekspordikasv on paranenud, oli teenuste ekspordikäive teises kvartalis veel jätkuvalt languses. Selle üheks oluliseks põhjuseks on väiksem transiitkaubandus Venemaaga, mis on omakorda vähendanud transpordisektori lisandväärtust. Transpordisektori kasvu taastumise väljavaadet lähiaastatel halvendavad peamiselt raskused laonduses ja veondust abistavates tegevusalades (peamiselt sadamates).

Eesti ekspordi hinnapõhine konkurentsivõime halveneb jätkuvalt

Eesti tööstusettevõtted ootavad eesoleva aasta jooksul ekspordikäibe paranemist ja tellimuste kasvu, kuid nende hinnangul on nende konkurentsivõime välisturgudel viimastel aastatel halvenenud. Sel aastal on töötleva tööstuse uued välis- ja kodumaised tellimused suurenenud. Ettevõtete konkurentsivõime halvenemise üheks põhjuseks võib olla küll tööjõukulude kiirem kasv võrreldes tootlikkusega, kuid see ei näita, kuidas on muutunud eksporditavate toodete omadused. Eesti ettevõtted on viimase kümne aastaga suurendanud oma ekspordi turuosa Põhjamaades (Soomes, Rootsis ja Norras), kus neil on veel olnud ruumi hinnakonvergentsiks. Samas, nende turuosad Lätis ja Leedus, kus hinnatase on Eestiga sarnasem, on jäänud suhteliselt stabiilseks. Kuigi tööjõu ühikukulude kasv peaks meie hinnangul lähiaastatel tasapisi aeglustuma, jääb see kiiremaks kui enamikel meie suurematel kaubanduspartneritel, mistõttu Eesti ekspordi hinnapõhine konkurentsivõime tõenäoliselt halveneb jätkuvalt.

Investeeringute kasv taastub tasapisi

Vaatamata impordi ning samuti ka ettevõtete laenuportfelli ja uute laenude suhteliselt tugevale kasvule käesoleva aasta esimesel poolel, jäid investeeringud, üllatuslikult, langusesse. Ettevõtete investeeringud on vähenenud järjest juba üle kahe aasta ning see pidurdab tootlikkuse paranemist lähitulevikus. Meie hinnangul ettevõtete investeeringud suurenevad tasapisi koos välisnõudluse paranemisega. Samuti suurendab valitsemissektor oma investeeringuid EL struktuurifondidest rahastamise toel. Praeguseks (juuli lõpu seisuga) on väljamakseid tehtud vaid 5% ulatuses EL 2014-2020 uues eelarves Eestile määratud struktuurifondidest. Kodumajapidamiste investeeringute kasv jääb meie hinnangul aga veidi nõrgemaks, kuna eluhoonete soetamise tehingute kasv on tublisti aeglustunud.

Ebakindluse kõrval nõudluse paranemise suhtes on ettevõtete investeeringute kasvu pidurdanud kaupade languses müügihinnad. Kuigi keskmine ekspordihindade langus on taandumas, on olukord kaupade lõikes väga erinev – jätkuvalt on veel palju suuremaid tegevusalasid, kus tootja- ja ekspordihinnad langevad. Samas on tööstusettevõtete kindlustunne müügihindade tõusu suhtes paranenud. Meie hinnangul taastuvad ekspordihinnad lähiajal kiiremini kui sisseostetavate kaupade hinnad. See parandab veidi ettevõtete kaubandustingimusi, mis on omakorda soodne nende finantsseisule.

Hinnatõus kiireneb 2017-2018

Keskmise tarbijakorvi maksumus ei ole viimase kolme ja poole aasta jooksul muutunud. Juulis 2016 oli keskmine hinnatase umbes samal tasemel kui kevadel 2013. Hindade langus peaks aga lähikuudel tõusule pöörduma. Toorainete hinnatõus, kõrgemad aktsiisimäärad ja tugev sisenõudlus peaksid teisel poolaastal hindu kergitama. Järgmisel aastal hindade kasv kiireneb, seda peamiselt tänu toorainete kallinemisele ja planeeritud aktsiisimaksude ning majutusteenuse käibemaksumäära tõusule.

Aktiivsus tööturul kasvab

Hõive kasv on sel aastal püsinud üllatavalt tugev, vähemalt Statistikaameti tööjõu-uuringu järgi (teised andmeallikad näitavad hoopis palgatöötajate arvu langust). Eesti ettevõtted on kehva välisnõudluse, langevate ekspordihindade ja tugeva palgakasvuga siiani võrdlemisi hästi toime tulnud. Hõive kasvu taga on küll valdavalt tööjõumahukas teenindus, kus töötab hõivatute koguarvust kaks kolmandikku. Hõive kasv peaks aasta teisel poolel jätkuma. Konjunktuuriinstituudi küsitluse järgi plaanivad töötajate arvu suurendada nii tööstus- kui teenindusettevõtted. 2017-2018. aastal peaks hõive püsima 2016. aasta taseme lähedal.

Ootame tööturult eemal olevate inimeste arvu (need on inimesed, kes õpingute, kõrge vanuse, halva tervise või näiteks laste kasvatamise tõttu aktiivselt tööd ei otsi) vähenemise jätkumist järgmisel ja ülejärgmisel aastal. Mitteaktiivsuse alanemist mõjutavad nii pingeline olukord tööjõuturul kui ka pensioniea tõus ja töövõimereform. Juuni lõpus otsis Töötukassa andmetel nende toel tööd umbes 5000 vähenenud töövõimega inimest. Töötute arv järgmisel kahel aastal ilmselt veidi tõuseb, kuna töövõimereform ja probleemid teatud harudes suurendavad tööotsijate arvu.

Liigkiire palgatõus jätkub

Palgakasv püsib lähiaastatel siiski kiire, kuna sobivate töötajate leidmine on ettevõtete jaoks endiselt keeruline. 9-protsendiline miinimumpalga tõus tõstab keskmist palka täiendava 0,5 protsendipunkti võrra järgmisel aastal. Palgatöötajate reaalse ostujõu kasv samas aastatel 2017-2018 aeglustub, kuna nominaalse palga kasv aeglustub, hinnad tõusevad ja tööjõu maksukoormuse alanemine on väiksem kui 2015. aastal. See pidurdab järgmisel aastal meie hinnangul omakorda eratarbimise kasvu. Samas toetab eratarbimine ka lähiaastatel majanduskasvu kõige enam.

Swedbanki põhjalikum inglisekeelne majandusprognoos