Maailma majanduskasv on aeglustumas
Poliitiline ebakindlus ohustab euroala majanduskasvu väljavaadet.
Poliitiline turbulents avaldab maailmamajandusele negatiivset mõju. USA ja Hiina vahelise kaubanduskonfliktiga ja Brexitiga seotud ebakindlust võimendavad geopoliitilised pinged ka mujal maailmas. Tugev tööjõuturg ning teenuste sektor on euroala majandust veel toetanud. Samas on poliitilised pinged ja välisnõudluse nõrgenemine avaldanud negatiivset mõju tööstussektorile: euroala tööstustoodangu maht on languses ning kindlustunde indikaatorid viitavad tööstussektori edasisele nõrgenemisele. Euroala majanduskasv aeglustub sel aastal 1,1%-ni ning järgmise aasta majanduskasv tuleb meie hinnangul veelgi nõrgem.
Põhjamaade ja Balti riikide majanduskasvud aeglustuvad.
Vaatamata sellele, et Põhjamaade ja Balti riikide majandused on maailmakaubanduse kasvu aeglustumisele suutnud siiani hästi vastu seista, avaldab maailmamajanduses toimuv üha negatiivsemat mõju ning aeglustab nende riikide majanduskasvu. Tööstustoodangu ja ekspordikasvu pidurdumise ülekandumine teenuste sektorisse viib meie hinnangul Balti riikide SKP kasvud järgmisel aastal 2% lähedale. Samas jäävad majandused vastupidavaks – eluasemeturg on tasakaalus, väliskaubandusbilanss ülejäägis (Eestis ja Leedus) või tasakaalu lähedal (Lätis) ja riigirahandus on tugev.
USA- Hiina kaubanduskonflikt püsib.
USA majanduskasv on aeglustunud ning see nõrgeneb järgmisel aastal meie hinnangul veelgi. USA-Hiina kaubanduskonflikt püsib ning tõenäoliselt ei saavutata kokkulepet enne 2020. aasta presidendivalimisi. Föderaalreservi toetava rahapoliitika tõttu tuleb USA majanduskasvu aeglustumine aga mõõdukas ning tööturg jääb tugevaks. Majanduskasvu väljavaadet ohustab kaubanduskonflikti edasine eskaleerumine ning töötleva tööstuse nõrkade näitajate edasikandumine teistesse tegevusaladesse.
Hiina majanduskasv aeglustub alla valitsuse seatud eesmärgi.
Maailmamajanduse ja turgude ebakindluse suurenemine on halvendanud ka tärkavate turgude kasvuväljavaateid. Kapital lahkub taas nendelt turgudelt ning nõrgenenud välisnõudlus pidurdab eksporti. Hiina majanduskasv aeglustub sel aastal allapoole valitsuse poolt seatud eesmärki (5,9 protsendini) ning kahel järgmisel aastal kasvu aeglustumine jätkub. Majanduse raha- ja fiskaalpoliitiline stimuleerimine aitab majanduskasvu aeglustumist pidurdada.
Keskpangad lubavad majandust toetada, kuid nende võimalused on piiratud.
Juulis langetas Föderaalreserv intressimäära ning teatas oodatust varem varaostuprogrammi vähendamise lõpetamisest. Aeglasema majanduskasvu väljavaate ning nõrgema inflatsioonisurve tõttu peaks Föderaalreserv intressimäärasid sel aastal veel kahel korral langetama. Euroopa Keskpank langetab meie hinnangul lähiajal hoiuste intressimäära ja jätkab tulevaste otsuste eelkommunikatsiooniga. Madalate intressimäärade keskkond peaks lähiajal püsima ning lisaks ootame varaostuprogrammi taastamist. See peaks turgude volatiilsust vähendama, kuid ei ole piisav, et majanduse aeglustumist täielikult kompenseerida. Selleks, et rahapoliitilised meetmed positiivset mõju saaksid avaldada, peab fiskaalpoliitika seda samuti toetama.
Nõrgenev välisnõudlus pidurdab ka Eesti majanduskasvu
Vaatamata nõrgenenud väliskeskkonnale, püsis Eesti majanduskasv käesoleva aasta esimesel poolel tugev. Teisel poolaastal peaks aga kasv aeglustuma. Meie prognoosi järgi kasvab sel aastal Eesti majandus 3,3%. Väliskeskkonna halvenemine tõenäoliselt süveneb ning see aeglustab meie majanduskasvu järgmisel aastal 2,3 protsendini.
Eesti majanduskasv oli selle aasta esimesel poolel küll tugev, kuid majandussektorite lõikes on olukord erinev. Töötleva tööstuse tootmismahu kasv on tugevnenud, kuid see kasv pole olnud laiapõhjaline ning tootmismahtude kasvuväljavaated on halvenenud. Elektritoodang on kiiresti kerkinud süsinikdioksiidi kvoodihinna tõusu tõttu tugevas languses ning meie hinnangul pidurdab energiatootmise vähenemine SKP kasvu vähemalt veel lähiajal. Langusesse on läinud ka eelnevalt väga kõrgele tõusnud ehitusmahud. Koos palgafondi reaalkasvu kiirenemisega on jaekaubandusettevõtete müügimahu kasv aga paranenud. Kaupade ekspordikasv on möödunud aasta väga kiirete kasvude järel nüüd mõõdukam.
Ekspordikasvu väljavaated on halvenenud.
Kui tööstuse ja ehituse kindlustunne halvenevad, siis tarbijate kindlustunne on püsinud tugev ja teenuste sektori kindlustunne on selle aasta algusest taas tasapisi paranema hakanud. See näitab, et sisenõudlus peaks Eestis, vähemalt lähiajal, tugev püsima. Eesti peamiste kaubanduspartnerite impordikasv on aga aeglustunud ning meie tööstusettevõtete ekspordikasvu väljavaated on halvenenud. Meie hinnangul ekspordikasv sel ja järgmisel aastal aeglustub. Kuigi intressimäärad peaksid madalad püsima, piirab nõrgenev nõudlus ja vähenenud kindlustunne ettevõtete investeerimist.
Hindade tõus aeglustub. Koos majanduskasvu aeglustumisega väheneb tasapisi ka nõudlus tööjõu järele – see omakorda pidurdab palga- ja hinnakasvu. Meie prognoosi järgi kasvavad hinnad sel aastal 2,3% tänu energiahindade kasvu aeglustumisele ning alkoholiaktsiiside langetamisele. Järgmisel aastal peaksid hinnad kasvama samas tempos kui tänavu – inflatsiooni kergitavad toidu, üüri ja vaba ajaga seotud teenuste kallinemine.
Tööjõupuudus peaks järgmisel aastal mõnevõrra leevenema, kuid palgakasv jääb tugevaks. Tööhõivemäär peaks lähiaastatel kõrge ja töötusemäär madal püsima. Palgakasv kiireneb sel aastal 8 protsendini. Koos majanduskasvu aeglustumise ja tööjõupuuduse leevenemisega peaks palgakasv järgmisel aastal küll hoogu veidi maha võtma, kuid jääma jätkuvalt tugevaks. Meie hinnangul kasvavad palgad järgmisel aastal 6,5%. Majapidamiste ostujõud kasvab küll aeglasemalt, kuid see peaks hoidma eratarbimise kasvu mõõdukana.
SKP aegridade revisjon võib prognoosi täpsust muuta
Statistikaameti poolt peatselt avaldatav ulatuslik SKP revisjon võib halvendada meie majandusprognoosi numbrilist täpsust, kuid väljavaadet majanduses toimuvate muutuste kohta see tõenäoliselt oluliselt ei mõjuta.
Swedbanki inglisekeelne majandusprognoos täismahus
