Tallinna eluaseme taskukohasus möödunud aastal veidi halvenes
Tallinna eluaseme taskukohasus* möödunud aastal veidi halvenes, kuna tugev palgakasv jäi alla eluruumide kiirele hinnakasvule. Eluruumide hinnakasv kiirenes 7,6 protsendini, samas kui Tallinna elanike netopalgakasv aeglustus 7 protsendini. Samuti tõusid veidi ka eluasemelaenu intressimäärad.
Möödunud aastal aktiivsus Tallinna elukondlikul kinnisvaraturul suurenes
Möödunud aastal aktiivsus Tallinna elukondlikul kinnisvaraturul suurenes – eluruumidega tehtud tehingute arv kasvas aastases võrdluses 6,6% ning jõudis 9759-ni. Ligikaudu 44% kõikidest eluruumidega tehtud tehingutest Eestis toimus Tallinnas. Uute korterite osakaal kinnisvaratehingutes on suurenenud, mis kiirendab ka korterite keskmist hinnakasvu. Uute korterite hinnad on keskmisega võrreldes viiendiku võrra kallimad. Turg oli aktiivne ka aasta viimases kvartalis – tehingute arv suurenes 6,9 protsenti ning eluruumide keskmised hinnad kasvasid 8,1%, jõudes 1826 euroni ruutmeetri kohta. See on 18% kallim, kui Vilniuse ning 46% kallim kui Riia keskmised eluaseme hinnad. Samas on netopalk Tallinnas kolmandiku võrra suurem, kui Vilniuses ja Riias.
Ka sel aastal peaks elukondlik kinnisvaraturg Tallinnas püsima aktiivne
Möödunud aastal lubati Tallinnas kasutusse 2732 eluruumi, mida oli 21% enam kui 2016. aastal. Ka sel aastal peaks elukondlik kinnisvaraturg püsima Tallinnas aktiivne: möödunud aastal väljastati ehitusluba 4005 eluruumi ehitamiseks, millest aasta teisel poolaastal alustati juba 1573 eluruumi ehitust.
Eluasemete nõudlus ja nende pakkumine peaks lähiajal olema heas tasakaalus
Aktiivsus kinnisvaraturul on tõstnud ehitushindasid ja meie hinnangul peaks ehitushindade kasv lähiajal jätkuma. Samas on nõudlus eluaseme järgi suur. Majapidamiste kindlustunne järgneva 12 kuu jooksul kodu ostmiseks või ehitamiseks on jätkuvalt tugev. Kuigi eluasemelaenude käibe kasv on aeglustunud, tõuseb selle laenujääk tasapisi kiirenevas tempos – möödunud aastal 6,7%. Intressimäärad peaksid küll tasapisi tõusma hakkama, kuid need jäävad veel vähemalt lähiajal piisavalt madalaks, et laenamist soodustada. Tööjõupuudus hoiab aga palgakasvu kiirena. Meie hinnangul sel aastal tulumaksu muudatuste tõttu netopalga reaalkasv kiireneb, mis tõstab suure osa elanike ostujõudu. Kuigi sellel on suurem mõju tarbimisele, peaks sel olema positiivse efekt ka eluaseme nõudlusele. Kokkuvõttes on lähiajal eluasemete nõudlus ja nende pakkumine heas tasakaalus, mis peaks tagama mõõduka hinnakasvu.
Riias ja Vilniuses korterite taskukohasus paranes
Swedbanki indeksi järgi paranes möödunud aastal Riias ja Vilniuses korterite taskukohasus. Sealne tugev palgakasv ületas korterite hinnakasvu. Riias aitas eluaseme taskukohasuse paranemisele veel kaasa eluasemelaenude intressimäära langus. Balti riikide pealinnadest on eluase kõige taskukohasem Riias, millele järgneb Tallinn ja siis Vilnius.
Swedbanki 2017.aasta neljanda kvartali Balti eluaseme taskukohasuse indeks
*Swedbanki Balti eluaseme taskukohasuse indeksi (BETI) aluseks on võetud leibkond, kelle sissetulek on võrdne 1,5-kordse keskmise netopalgaga ja kes soovib osta 55 m² suurust korterit. Taskukohasuse all on peetud silmas olukorda, kus kinnisvara ostuks võetud 30 aasta pikkuse ja 15% suuruse omafinantseeringuga kodulaenu maksed moodustavad 30% leibkonna netopalgast.
