Tarbijate ostujõud on tugevam kui kunagi varem
Esimeses kvartalis jätkus kiire palgakasv. Keskmine täistööajale taandatud brutokuupalk kerkis Statistikaameti andmetel aastataguse ajaga võrreldes 7,7 protsendi võrra. Maksu- ja tolliameti andmetel kasvas mediaanväljamakse aastaga 8,4 protsenti 950 euroni.
Palgakasvu vedas avalik sektor
Palgakasv oli esimeses kvartalis kiirem kohalikes omavalitsustes ja riigiasutustes. Selle taga olid nii haldusreformiga seotud ümberkorraldused, riiklikud palgakokkulepped hariduses ja tervishoius kui ka Statistikaameti metoodika muudatus, mis alates 2018. aastast lisas valimisse alla 50 töötajaga MTÜd ja sihtasutused. Rahvusvahelisele hinnakonkurentsile otseselt avatud erasektoris oli palgakasv aeglasem. Palgakasvu toetas ka alampalga tõus ning erinevad lisatasud. Preemiad moodustavad palgast suurima osa energeetikas ja finantsvaldkonnas.
Tööjõupuudus hoogustab palgakasvu
Kiire majanduskasv on toonud kaasa suurema nõudluse tööjõu järele. Samas rakendamata tööjõuressurssi on turul järjest vähem. Tööjõupuudus süveneb, kuna töökäsi vajatakse rohkem, kui neid turul pakkuda on. Seetõttu püsib palgakasv kiire ka järgmistel kvartalitel.
Majapidamiste rahanduslik olukord on parem kui kunagi varem
Palgatöötajate reaalne ostujõud tõusis esimeses kvartalis eelmise aasta sama ajaga võrreldes keskmiselt umbes kümnendiku võrra. Nii kiiret ostujõu kasvu nägime viimati eelmise majandusbuumi ajal. Netopalka kergitas lisaks hoogsale palgakasvule tulumaksureform, mille järel maksavad tulumaksu vähem Rahandusministeeriumi hinnangul ligi 80% tööealistest ja ligi 60% pensioniealistest.
Sotsiaalsiirete tõus ja kiire palgakasv on tugevdanud majapidamiste finantsseisu. Perede hinnang oma rahanduslikule olukorrale on parem kui iial varem, ületades oluliselt eelmise majandusbuumi aegset taset (Konjunktuuriinstituudi andmed). Pooled pered suudavad Konjunktuuriinstituudi andmetel säästa. Tasakaaluka majandusarengu seisukohast on oluline, et majapidamiste hoiused kasvavad endiselt laenuportfellist kiiremini.
Tulumaksureform ei ole tarbimist märgatavalt suurendanud
Kuigi maksumuudatused (aktsiisid, sõiduautode maksustamine) ja ilm (külm märts) moonutavad pilti, ei paista esimese kolme kuu andmetest, et jaemüük oleks hüppeliselt kasvanud. Jaekaubanduse maht oli esimeses kvartalis vaid 1 protsendi võrra suurem kui aasta eest.
