Tugeva ekspordikasvu taga on üksikud kaubad
Ekspordikasv ei ole laiapõhjaline
Kui enamikes Euroopa Liidu riikides on kaupade ekspordikasv sel aastal aeglustunud, siis Eesti kuulub nende väheste hulka, kus kasv on kiirenenud. Samuti on meie ekspordikasv EL riikide tugevamate hulgas. Samas ei ole see kasv laiapõhjaline. Kuigi oktoobris suurenes eksport Eestist ligikaudu viiendiku võrra, tuli ligikaudu pool kasvust õlitoodetest (sealhulgas põlevkiviõlitoodetest) ning veerand mobiilsideseadmetest. Seega, kahest kaubagrupist tuli kolmveerand ekspordikasvust. Ilma nendeta on Eestis toodetud kaupade eksport oluliselt mõõdukam – viis protsenti. Lisaks õlitoodetele ja mobiilsideseadmetele suurenes eksport tugevamini veel puidu- ja mööblitööstuses.
Enim on eksport suurenenud USA-sse
Kõige enam on sel aastal suurenenud kaupade eksport Ameerika Ühendriikidesse – seda peamiselt mobiilsideseadmete arvelt. Teisel kohal on Singapur, kuhu veeti õlitooteid, ning kolmandal kohal on Soome. Soome suunal on ekspordikasv üsnagi laiapõhjaline. Sel aastal ongi kõige suurema hüppe teinud ekspordi ja selle osakaalu tõus Ameerika Ühendriikidesse ning viinud selle riigi meie viiendaks kaubanduspartneriks. Kuigi Rootsi on jätkuvalt Eestile suuruselt teine kaubanduspartner, jätkus selle riigi osakaalu langus ka sel aastal. Mõlema riigi – nii USA kui ka Rootsi – osakaalude muutust juhib aga üks kaubagrupp – mobiilsideseadmed. Mobiilsideseadmete eksport on aga viimastel kuudel paranenud ja võrdlemisi suure kaubagrupina mõjutab see meie ekspordi üldpilti tugevasti. Samas on mobiilsideseadmete kasv olnud üsnagi ebastabiilne.
Tugev sisenõudlus suurendab impordivajadust
Kiire, kuid mitte laiapõhjalise, ekspordikasvu kõrval tugev impordikasv (oktoobris 20% ja selle aasta esimese kümne kuuga 10%) näitab, et sisenõudlus on Eestis tugev – ja seda eelkõige nõudlus tootmissisendite järgi. Üle poole impordist läheb meie kohaliku tootmise sisenditeks. Samuti tuleb selle aastasest impordikasvust enamus (82%) tootmissisendite sisseveost ja see kasv on sel aastal tublisti kiirenenud. Ka ekspordis on tootmises kasutatavate sisendite osakaal sel aastal suurenenud, samal ajal kui kapitali- ja tarbekaupade osatähtsus on langenud. Eesti kaupade ekspordis domineerivadki tootmissisendid – nende osakaal on ligikaudu 60%.
Väliskaubandusstatistikas ja SKP arvestuses käitub eksport erinevalt
Kuigi väliskaubandusstatistika näitab tugevat kaupade ekspordi kasvu, jäi SKP arvestuses see näitaja eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes sisuliselt samale tasemele. Põhjuseks on see, et SKP ja maksebilansi arvestuses tehakse üsna suured parandused kodumaise ja välismaale töötlemiseks suunatud kaupade juures. Vahe põhjus ei ole seletatav ka sellega, et SKP arvestus on tehtud püsivhindades ehk hinnamuutust arvesse võttes, samas kui väliskaubandusstatistika on jooksevhindades. Kui väliskaubandusstatistika kaupade eksport kohandada ekspordihinna muutusega, oleks ka siis ekspordikasv väga tugev.
Välisnõudlus on nõrgenemas
Väikese ja avatud majandusena sõltub Eesti teatavasti palju välisnõudlusest ja meie konkurentsivõimest välisturgudel. Eksport ei ole ettevõtetele ainult võimalus käivet, vaid ka tootlikkust, suurendada. Euroala, kuhu läheb ligikaudu pool Eesti ekspordist, ostujuhtide indeks on aga langenud kahe aasta taguse tasemeni ning selle piirkonna majanduskasv on aeglustunud. Eesti ekspordikasv on pikemas vaates liikunud koos maailma kaubandusmahu muutusega, mille kasv on tasapisi allapoole liikunud. Seega on välisnõudlus nõrgenemas. Eesti tööstusettevõtete ekspordikasvu ootused on juba viiendat kvartalit järjest viletsamaks muutunud. Samuti on viimastel kvartalitel halvenenud hinnang oma konkurentsivõimele välisturgudel.
