Uuring: elanikud tajuvad, et hinnad on kasvanud kiiremini kui palgad

Eesti elanikud tunnetavad, et hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiremini kui palk, selgus Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellimusel läbi viidud uuringust. Umbes pooled vastanutest on arvamusel, et hinnad on tõusnud 5-10% ning umbes neljandik tunnetab, et hinnad  on tõusnud üle 10%.

Palgatõus viimase aasta jooksul

Kolmandikul vastajatest (36%) pole palk viimase aastaga muutunud. Neljandikul vastajatest on palk kasvanud kuni 5%. Viie kuni kümne protsendilist palgatõusu tajus 15% vastanutest ning umbes kümnendikul kasvas palk üle 10%.

Suurim palgatõus (üle 10%) on olnud noortel ja kõrgemapalgalistel. 5-10% palgatõusu on tunnetanud enam kontoritöötajad ja ametnikud ning elanikud, kes teenivad üle 1000 euro. Kuni 5 protsendilist palgatõusu on enim kogenud lihttöölised. Palk ei muutunud keskmisest rohkem teenindus- ja müügitöötajatel, iseendale tööandjatel ning juhtidel.

Hinnang hinnamuutustele

Ligi pooled (45%) küsitletutest tajuvad, et hinnad on tõusnud viimase aasta jooksul 5–10%. Neljandik (23%) tunnetab, et hinnad on tõusnud üle 10%.

Kuni 5 protsendilist hinnatõusu tajuvad eelkõige noored ja kõrgemapalgalised. Hinnatõusu vahemikus 5-10% tunnetavad rohkem elanikud vanuses 50+, juhid ja ka lihttöölised. Suurimat hinnatõusu tajuvad mitte-eestlased, Ida-Virumaa elanikud ja madalapalgalised (sissetulek alla 550 euro).

Mida näitab statistika?

Hinnatõusu tajutakse kõrgemana kui see tegelikult on. Kui pooled vastanutest arvasid, et hinnad on tõusnud 5–10% ja neljandik tajus, et hinnad on tõusnud üle 10%, siis Statistikaameti andmetel on hinnad viimasel aastal tõusnud 2–3% ja seda erinevate sissetulekute tasemete puhul.

Palgakasv on olnud kiire. Kui uuringus osalenutest ligi pooltel ei olnud palk tõusnud, siis Maksuameti andmetel on palk kiiresti tõusnud kõigil palgatasemetel. Nii 2018. aastal kui 2019. aasta esimesel poolel tõusis keskmine palk kõigil palgatasemetel (=palgadetsiilis) 7% ja 9% vahel. Seega on nii keskmine kui mediaanpalk tõusnud 2-3 korda rohkem kui keskmine hinnatase.

Uue töö leidmise osas ollakse optimistlikud

Ligi kolmandik küsitluses osalenutest arvab, et suudaks praeguse töö kaotuse puhul leida uue samaväärse töö kolme kuu jooksul. 15% vastanute arvates suudaksid nad uue töökoha leida ühe kuu jooksul.

Uue samaväärse töökoha leidmise suhtes on optimistlikumad nooremad (18–29 aastased), kõrgema sissetulekuga inimesed ning Tallinna elanikud. Ebakindlust on rohkem vanemate inimeste, Ida-Virumaa ja väiksemate linnade elanike hulgas, madalamat palka teenivate ning kõrgharidust mitte omavate inimeste seas.

Sääste on vähe

Kümnendik peredest ei oma sääste. Ligi pooled vastanutest (52%) omavad säästupuhvrit kuni kolme kuu kulutuste ulatuses. Kauem saaksid oma säästudest elada inimesed vanuses 50 eluaastat ja vanemad, samuti need, kelle sissetulek ületab 1500 eurot kuus.

Eesti Panga andmetel on ühel perel hoiuseid keskmiselt 2000 eurot, pluss sularaha 200-300 eurot. 20%-l peredest on hoiuseid alla 100 euro ja 40%-l peredest on hoiuseid alla 1000 euro (2017.a andmed). Ka Swedbanki  uuemad andmed (august 2019.a) näitavad, et elanike hoiused on väikesed – ligi pooltel (49%) klientidel on kuu lõpus sääste alla 500 euro.

Viimase 12 kuuga on säästud veidi kasvanud ligi kolmandikul elanikest. Sama paljudel aga pole säästude suuruse osas muudatust olnud. Umbes neljandikul on aga säästud vähenenud.

Säästud kasvasid enim kõrgemapalgalistel ja kõrgema sotsiaalse staatusega töötajatel – juhtidel, spetsialistidel ja ametnikel. Säästude vähenemist tunnetavad enim madalamat palka teenivad ning kõrgharidust mitte omavad inimesed.

Uuringu viis Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellimusel läbi Norstat tänavu augustis. Veebiküsitluses osales 1000 elanikku vanuses 18–74 aastat.