Väliskaubanduse käive püstitas eelmisel aastal uue rekordi

Nii kaupade eksport kui ka import kasvasid 2018. aastal märgatavalt

Ekspordikäive suurenes eelmisel aastal 12% ja import 10%. Väliskaubandusele avaldasid kõige suuremat mõju mineraalsed kütused, mille import ja eksport kasvasid mõlemad aastaga ligikaudu miljardi euro võrra. Käivet mõjutas oluliselt nafta kallinemine. Nafta hind kerkis eelmisel aastal 31% USA dollarites ja 25% eurodes arvestatuna. Energia hinna tõus soodustas erinevate mineraalsete kütuste tootmist ja töötlemist, aga ka elektri eksporti.

Kuna Eesti on põlevkivist hoolimata energiatoodete netoimportöör, siis on nafta hinna tõus Eesti majandusele tervikuna siiski negatiivne: kütuste kallinemisest on kaotajaid rohkem kui võitjaid. Meie peamised kaubanduspartnerid impordivad energiatooteid samuti rohkem kui ekspordivad – ka nemad võidavad energia hinna langusest. Swedbanki prognoosi järgi nafta hind tänavu oluliselt langeb – see vähendab teatud viitajaga ka mineraalsete kütuste ekspordikäivet.

Mineraalsete kütuste järel on teiseks olulisemaks ekspordiartikliks Eestis endiselt mobiilsideseadmed, mille eksport eelmisel aastal küll kasvas, aga jäi alla paari aasta tagusele tasemele. Elektroonikatööstuse areng saab ilmselt hoogu juurde, kui 5G võrke hoogsamalt ehitama hakatakse. Kui Huawei turulepääsu turvalisuse kaalutlustel Lääne riikides piiratakse, on teistel suurematel mobiilivõrkude tootjatel Ericssonil ja Nokial üks konkurent vähem (Ericssonil on teatavasti Eestis tehas, mis moodustab väga olulise osa Eesti ekspordist).

Kolmas suurem ekspordiartikkel on Eestis puit ja puittooted. Kokkupandavad puitmajad on Eesti suuruselt neljas ekspordiartikkel. Puitmajade eksport kasvas eelmisel aastal tervelt veerandi võrra. Olulised on ka muud puittooted, sh mööbel.  Üldise majandusaktiivsuse ja ehituse rahunemise tõttu puidutööstuse peamisel sihtturul Skandinaavias nii kiiret puittoodete ekspordikäibe kasvu selleks aastaks ei oota.

Sellel aastal ekspordikäive ilmselt enam nii hoogsalt ei kasva

Tänavu peaks ekspordikäibe kasv tulema rahulikum, kuna nii nõudlus kui hinnad kasvavad ilmselt aeglasemalt. Majandused töötavad madalamal käigul kõikides suuremates piirkondades: USAs, Hiinas ja Euroopas. Eesti tööstusettevõtete ootused tuleviku osas on samuti mõnevõrra pessimistlikumaks muutunud, seda just ekspordi osas.

Majanduse ja ekspordi arengut ohustavad praegu mitmed riskid, sh täiendavad kaubanduspiirangud ja Brexit. USA-Hiina vahelise kaubandustüli lahendamise tähtaeg kukub 1. märtsil. Viimased arengud näitavad siiski, et USA ja Hiina liiguvad vähemalt mingisuguse kaubanduskokkuleppe sõlmimise suunas. See on täiendavate kaubanduspiirangute kehtestamise ohtu vähendanud.

Ühendkuningriigi (ÜK) ja EL vahelise kokkuleppe heakskiitmise tähtaeg on praeguse seisuga 29. märts. Brexitiga seotud ebakindlus ei ole seni veel Ühendkuningriigi-suunalisele kaubavahetusele mõju avaldanud. Nii kaubad kui teenused liiguvad Eesti ja Ühendkuningriigi vahel endises mahus. Ühendkuningriigi osakaal Eesti kaupade ekspordis ja impordis oli 2018. aastal sarnaselt eelnevate aastatega alla 3%.