Investeerimisfondid võluvad investoreid oma lihtsusega

„Kuidas alustada investeerimisega, kui taskus on 100 eurot?“ pärib keegi rahatarkuse grupis. Kogenumad saavad küsimusest hoogu ning hakkavad rääkima eesmärkidest, riskide hajutamisest, tehingutasudest, likviidsusest ja jõuavad lõpuks … investeerimisfondideni. Miks üha rohkem investoreid just nende kasuks otsustab?

Andmekvaliteedi juht Silver Saar on finantsinstrumentidesse investeerinud umbes viis aastat, iseendasse aga kogu teadaoleva elu. Investeerimisega tegi ta algust Tallinna Kaubamaja aktsiaid ostes. „Ajaloo trendi vaadates oli see siis tõusuteel. Kuigi see oli pikka aega plussis, on viimased aastad siiski miinuses olnud,“ märgib ta. Kui esialgu lükkas Silverit taga sportlik huvi ja himu teada saada, mida investeerimine endast kujutab, siis nüüd on ta eesmärk kasvatada rahatagavara nii, et see ületaks inflatsiooni ning liitintress teeks tulevikus oma töö.

Silver arvab, et on investorina veel väheteadlik, kuid see-eest järjepidev. „Enamasti ma väga põhjalikku eeltööd ei tee, vaid vaatan parameetrite pealt, mis mulle tunduvad olulised. Olen valmis võtma kõrgeid riske väikesemahuliselt,“ selgitab ta.

Algusaastatel keskendus Silver lihtaktsiatele, kuid tema jaoks oli keeruline finantsaruannete põhjal ettevõtte potentsiaali hinnata. Seetõttu hakkas ta jälgima pigem aktsia varasemat käekäiku ja hindama globaalset trendi. Väiksema tähtsusega pole ka ta enda usk ettevõtte toodetesse või teenustesse. Iga kuu investeerib Silver 7–12% oma netopalgast. 

Olulised on lihtsus ja kestlikkus

Paari aasta eest asus Silver otsima lihtaktsiatesse investeerimisele alternatiivi ning uuris börsil kaubeldavaid investeerimisfonde ehk ETF-e (ingl Exchange Traded Fund). Sel ajal jõudsid Eesti turule ka Swedbank Roburi fondid, mis tundusid talle huvitavad. „Minu jaoks sai määravaks lihtsus, hea ajalooline taust ja et fondid arvestavad investeerimisel jätkusuutlikkusega,“ lausub Silver. Praeguseks ongi Roburi fondidest saanud ta peamine investeerimiskoht.

Silver on suunanud igal kuul palgapäeva järel kindla summa automaatselt investeerimiskontole, kus see jaguneb kahe Roburi fondi – Robur Technology ja Robur Global High Dividendi vahel. „Esimese valisin sel põhjusel, et tol hetkel oli tehnoloogiasektoris madalseis, kuid ma usun selle laienemisse ja potentsiaali. Teise fondi valisin lootuses, et sealt saab mingi aja tagant dividende, kuid hiljem selgus, et siiski mitte. Kuna fond on praegu piisavalt positiivne, siis ma ei näe vajadust seda muuta,“ selgitab ta.

Väga aktiivselt Silver fondide seisu ei jälgi, umbes kord kuus heidab aga portfellile pilgu peale. Silver on jaotanud praegu oma investeeringud kahe fondi vahel – Robur Technology ja Robur Access Edge Sweden. Senine tootlus alates juulist 2021 on olnud Robur Technology fondil 58,06% (viimase kolme aasta tootlus 65,23%). Selle aasta alguses valitud Robur Access Edge Sweden on talle seni tootnud 6,89% kasumit (kolme aasta tootlus on sel fondil 0,33%).

„Olen väga rahul selle investeerimisviisi automatiseeritusega, kuna ei pea aktiivselt mõtlema, millal, kui palju ja kuhu raha panna. Need otsused on tehtud, kuni tuleb vajadus need üle vaadata,“ tõdeb Silver, kelle jaoks järjepidevus ja lihtsus on investeerimise juures peamised märksõnad. Lisaks fondidele on tal olemas II ja III pensionisammas, mida ta käsitleb samuti kui pikaajalisi mõistlikke ja kasulikke investeeringuid.

Raha ei seisa, vaid teenib

Tudeng Randel Tõnismaa (22) tegi oma esimese investeerimise näpuharjutuse bitcoin’iga. „Panin sellesse väga väikese summa, mille pealt teenisin mõne euro kasumit. Hoidsin seda siiski lühikest aega, kuna kartsin iga hetk kogu raha kaotada,“ meenutab ta.

Nüüdseks pisut üle nelja aasta investeerimisega tegelenud Randeli põhieesmärk on koguda raha pensioniks, investeerides fondidesse või pannes raha II ja III pensionisambasse. Lisaks soovib ta hoiustada raha kohas, kus see ei seisa niisama, vaid teenib igakuiselt kasumit. Randel peab end pigem pikaajaliseks ja ettevaatlikuks investoriks.

Investeerimisfondid avastas Randel tänu sõpradele. Roburi fondide kasuks kallutas ta valiku investeerimise lihtsus ja lai valik. Kuna ta tegutseb tehnoloogia vallas, tundus talle loogiline eelistada ka selle valdkonna fonde. „Olen investeerinud rohkem aladesse, mille tarbija või töötaja olen,“ sõnab Randel. Igal kuul paneb ta investeeringuteks kõrvale keskmiselt 5% sissetulekust ning igal nädalal vaatab üle, kuivõrd need on kasvanud. „Kui investeeringuga ei lähe hästi, siis teen muudatusi ja otsin parema fondi, kuhu investeerida,“ selgitab ta. Ka tema on jaganud oma investeeringud kahe fondi vahel. Randeli portfellis on praegu Robur Technology ning Robur Access Edge Global fondi osakud. Aastaga on Roburi fondid teeninud talle investeeringutelt 45,46% kasumit.

10 fakti Roburi fondide kohta

1. On Baltikumi turul olnud juba kolm aastat ning neisse investeerib ligi 23 000 Eesti investorit.
2. Iga neljas Roburi investor Eestis on 25aastane või noorem. Balti riikide võrdluses on kõige rohkem noori Roburi investoreid just Eestis.
3. Roburi investoritest Eestis on 51% mehed ja 49% naised.
4. Iga kolmas Swedbank Roburi fondi investor investeerib regulaarselt.  Populaarseim investeerimissagedus on kord kuus ja igakuine investeeringusumma 50–200 eurot.
5. Kolmandik Roburi fondi investoritest teeb tehinguid ka teiste väärtpaberitega, enamasti aktsiatega.
6. Eelmisel aastal olid kolm populaarseimat Roburi fondi osakuomanike arvult Baltimaades:
   Swedbank Robur Access Edge Global,
   Swedbank Robur Technology,
   Swedbank Robur Edge USA.
7. Keskmiselt investeerib Balti investor korraga kahte fondi. Populaarseim kombinatsioon on Swedbank Robur Access Edge Global ja Swedbank Robur Technology.
8. Roburi fondid võimaldavad investeerida lihtsalt ja mugavalt ning on kättesaadavad igaühele. Erakliendid saavad Roburi fondidesse investeerida kas või ühe euro kaupa, puuduvad fondi sisenemis- ja väljumistasud ning väärtpaberikonto hooldustasud.
9. Baltikumis pakutavate aktiivselt juhitud Roburi fondide jooksvad kulud on 0,32–1,63 protsenti aastas; passiivselt juhitud Accessi ja Access Edge’i tüüpi fondid sarnanevad tavapäraste indeksfondidega ning nende jooksvad kulud jäävad vahemikku 0,42–0,61 protsenti aastas.
10. Swedbank Robur on üks juhtivatest varahaldusettevõtetest Põhja-Euroopas ja ühtlasi suurim fondivalitseja Rootsis, kellel on pea 60 aastat varahalduskogemust. Ettevõtte eesmärk on teha pikaajalisi investeeringuid vastutustundlikesse osalustesse, millel on hea globaalne väljavaade ja struktuurse kasvu potentsiaal.
    
    Loe rohkem erinevate investeerimisfondide kohta siit.

Käesolevat teavet ei tohi käsitleda investeerimissoovituse või -nõustamisena ega kutsena osta või müüa väärtpabereid või teha muid tehinguid. Investeeringu väärtus võib ajas nii kasvada kui ka kahaneda. Mineviku tootlus ei viita sarnasele tootlusele tulevikus. Swedbank Robur Fonder AB valitsetavaid investeerimisfonde vahendab Swedbank AS. Tutvu fondide põhiteabe ja prospektiga aadressil swedbank.ee, vajadusel küsi nõu asjatundjalt.