Investeering on treening!
Investeerimine on nagu trennitegemine – selleks, et saavutada tulemusi, on tarvis olla järjepidev, distsiplineeritud ning õppida kogemustest. Millist varustust on sul vaja, et alustada edukalt investeerimistreeningutega?
1. Astu esimene samm!
Sageli tõdetakse, et trenni tegemise juures on kõige raskem alustamine ehk diivanilt üles tõusmine. Kui see samm tehtud, on edasine juba palju lihtsam. Sama lugu on investeerimisega.
On mõistetav, et neile, kes pole investeerimisega kokku puutunud, võib see nagu iga teinegi uus asi tekitada pisut hirmu, tunduda keeruline ja riskantne. Üks, mis siinjuures kindlasti aitab, on kohtuda inimestega, keda huvitab investeerimine ja kes juba investeerivad. Kahtlemata annavad suurt tuge ka koolitustel, kursustel ja konverentsidel ammutatud teadmised. Kui oled otsustanud investeerimisega tutvust teha, kiika näiteks Swedbanki investeerimislehele, kust saad lihtsaid näpunäiteid, kuidas investeerimisega alustada.
2. Lao põhja!
Selleks, et saada heaks jooksjaks (ja investoriks!), on vajalik põhja ladumine, mis suurendaks vastupidavust ning annaks rahulolu- ja mugavustunde. Pole võimalik paugutada 100 meetri rajal nagu Usain Bolt, kui pole enne kodu lähedal ühtegi metsatiiru teinud!
Investeerimise põhja ladumise üks oluline osa on säästmine. Kui pealtnäha tundub kuskilt kokku hoida võimatu missioon, katseta eelarvestamist. Selleks pane iga päev kirja, millele su raha kulub ja mis gruppi kulud jaotuvad, ning mõtle, mis kuludest oleks võimalik loobuda. Ülevaate tegemiseks võib kasutada arvumaailma kuldtööriista Excelit või Minu eelarve tööriista internetipangas, mis annab rahaasjadest kiire ja mugava pildi.
Investoritel on veel üks oluline põhimõte: maksa kõigepealt iseendale. See tähendab, et palgapäeval paned kohe säästmiseks mõeldud summa kõrvale, näiteks kannad selle teisele arvelduskontole. Eriti nutikas on leida hoiupaik, kus raha saaks ka ise mahutrenni teha, mitte mugavustsoonis tiksuda. Üks selline koht on Swedbanki Rahakoguja, mis teenib aastas 2% intressi ning sobib paindlikkuse poolest kõigile. Võid seda käsitleda ka kui panust oma hingerahufondi.
3. Leia võimalusi, mitte vabandusi!
„Mul on nii palju tööd! Kust ma selle aja võtan, et trenni minna?“, „Spordiklubi liikmemaks on nii kallis!“ Kas kõlab tuttavalt? Ettepaneku kohta hakata oma tuleviku kindlustamiseks investeerima kostab tihtipeale vastuseks: „Niigi on raha vähe! Kust seda veel investeerimiseks võtta?“ Kui enda vastu aus oled, siis mõistad, et tegelikult on need tühipaljad vabandused.
Nii nagu on võimalik leida prioriteete seades aeg, et minna trenni, või võimalus sportida klubi asemel terviserajal, leiab ka viisi investeerida. Kusjuures, selleks pole vaja tuhandeid eurosid!
Päriselt, investeerimist saab alustada isegi ainult ühe euroga. Swedbank pakub sellise võimalusena näiteks Roburi investeerimisfonde. Kui vabanduste kuradike tuleb seepeale õlale sosistama, et nii pisikeste sammudega sa küll kaugele ei jõua, siis kujuta ette, nagu osaleksid ühel sammuvõistlusel. Kui sa iga päev astud kas või 1000 sammu rohkem kui muidu, siis aasta peale kokku teeb see ligi 365 000 sammu ning see on juba muljet avaldav arv!
4. Sea eesmärgid!
Eesmärgid on head mis tahes eluvaldkonnas, sest need hoiavad tegevuses. On lausa tõestatud, et eesmärkide seadmine parandab sooritust. Hea eesmärk on isiklikult tähtis, mõõdetav ja ajaliselt piiritletud. Näiteks kolme kuu pärast olen piisavalt treenitud, et jooksen Swedbanki Tallinna Maratoni 10 kilomeetri distantsi 60 minutiga.
Investeerimise vallas võiks eesmärgi seadmine näha välja umbes selline: panen igal kuul alates juulist kõrvale 50 eurot, et koguda 1. jaanuariks 300 eurot. Selle summa paigutan investeerimisfondidesse. Kindlasti tasub hinnata eesmärkide jõukohasust ning panna need kirja, sest nii suureneb õnnestumise tõenäosus.
5. Ole järjepidev!
Investeerimine nagu maratonijookski on pikaajaline protsess. On täitsa mõistetav, et pikal teekonnal võivad motivatsioon ja energia ühtäkki otsa saada. Harvad pole juhused, kus hiljemalt maratoni 38. kilomeetril leiab jooksja end mõtlemas, et ah, milleks see kõik! Mida siis teha?
Sellistel puhkudel aitab hästi, kui tuletada endale meelde, miks sa seda teed. Mis põhjusel sa investeerid? On selleks mõnusam äraelamine pensionipõlves; rahaline vabadus valida, millal ja kui palju töötad; kogumine lastele või hoopis ümbermaailmareis. See teadmine aitab rajal püsida.
Tagasilöögid, mil tahaks kõik saata kus seda ja teist, tulevad kindlasti. Ent see on hetk, mil meenutada elutõde: igale langusele järgneb tõus. See kehtib ühtmoodi nii kuppelmaastikul jooksutrenni tehes kui ka finantsturgudel.
6. Leia oma ala!
Kui põhja on laotud, jõuab kätte aeg valida ala, mis rohkem meeldib ja milles oled andekam. Nii kerkivad ka investeerimisteekonnal päevakorda küsimused: milline investor ma olen – kas päevakaupleja, swing trader või pikaajaline investor – ning millised instrumendid mulle sobivad. Hea on see, et investeerimise vallast leiab igaüks endale sobiva: fondid, aktsiad, võlakirjad, kinnisvara, krüptovaluuta…
Kui ala valides kõhkled, siis on ehk abiks soovitus alustada teekonda vahenditest, millega ei kaasne ülemääraseid riske ega erilisi lisakulusid, näiteks tehingutasusid või väärtpaberikonto haldustasusid. Üks võimalus on teha tutvust investeerimisfondidega. Kui valik võtab silme eest kirjuks, võib vaadata näiteks mõne laiapõhjalise globaalse fondi suunas. Nii rakendad ühe sammuga ära ka hästi levinud investeerimissoovituse – hajutada riskide maandamiseks investeeringuid. Lisaks aitab see saada tunnetust ja arusaama, kuidas turgudel läheb.
7. Õpi, julge katsetada ja teha vigu!
Suurinvestor, matemaatik ja riskifondijuht Jim Simons on soovitanud: ärge kartke riskida ja ebaõnnestumist omaks võtta, sest seal peituvad sageli parimad võimalused. Jooksurajal võib juhtuda, et kruvid esimestel kilomeetritel tempo nii üles, et saad sellise haamri ja lõpetad jalutades, halvimal juhul aga katkestad. Ehk siis – küsimus on selles, kui suur on tagajärg. Eksivad aeg-ajalt kõik, olgu nad jooksjad, maletajad, poliitikud, ettevõtjad või investorid.
Eksimine on paratamatu osa õpikurvist, tänu millele oled aga järgmine kord targem. Sa tead, mis läks valesti, ning oskad seda vältida või vähendada siis kaotust. Iga investori üks eesmärk võiks olla õppida. Mida rohkem õpid, seda vähem eksid. Kusjuures, väga häid investoreid eristab kehvematest see, kuidas nad keerulistest olukordadest suudavad läbi tulla ja siis tugevad olla. See on treenitav õppimise ja analüüsimisega.
8. Hinda oma võimeid!
Ehk investeerimise keeles: hinda oma riskitaluvust. Selleks, et saada paremaks jooksjaks, võib lasta eratreeneril teha treeningukava. Et olla edukam investeerija, on kasulik õppida oma ala tippudelt, nagu Warren Buffett, Charlie Munger, Seppo Saario, meie oma Kristi Saare ja Kristjan Liivamägi … nimekiri on pikk. Ka nemad on kolistanud läbi igasuguseid ämbreid, mistõttu on neil kahtlemata väärt õppetunde jagada.
Üht nad aga siiski ei tea – sinu isiklikku valuläve. Üks investeerimise kuldtõdedest ütleb, et investeerida võib ainult seda raha, mida oled valmis kaotama. Riske õigesti hinnates ning pärast tagasilöökide teket mitte käega lüües on aga rohkelt võimalusi kogemusteks, õppimiseks ja võitudeks.
Harjutamine teeb meistriks!
Säästmise harjutus
Enne, kui hakkad poes mõnd ostu sooritama, hinga sügavalt sisse. Kaalutle skaalal, kas „vajan“ või „tahan“ seda toodet. Sügavalt välja hingates tee otsus. Kui „tahad“, lõpeta harjutus sellega, et jätad asja ostmata.
Liitintressi harjutus
Selleks, et areneda, tuleb aeg-ajalt tõsta treeningukoormust. Kui oled sihipäraselt investeerides oma raha kasvatanud, siis teenitud intresse edasi investeerides tekib liitintressi efekt. Lihtsustatult – raha teeb ise trenni, ilma et sina peaksid rohkem pingutama.
Investeerimisteenuseid pakub Swedbank AS. Tutvu tingimustega ja pea nõu, vajadusel küsi nõu asjatundjalt. Käesolevat teavet ei tohi käsitleda investeerimissoovituse või ‑nõustamisena ega kutsena osta või müüa väärtpabereid või teha muid tehinguid.
