Kui vaba on ettevõtete arvelduskontol olev vaba raha?
16.10.2024
Investeerimiskultuur Eestis on viimastel aastatel hoogustunud ning näib, et trend ei ole vaibumas. Viimase viie aastaga on ainuüksi Swedbankis kasvanud ettevõtete väärtpaberikontode arv 32%, sellegipoolest seisab tuhandete ettevõtete arvelduskontodel raha kuust kuusse niisama.
Ettevõtted kasutavad oma vabu vahendeid sageli arendustegevusteks – olgu selleks uue varustuse soetamine, töötajate värbamine või infrastruktuuri arendamine. Sel suvel aga ületas Swedbankis ärikontodel oleva raha hulk 2 miljardi euro piiri, mis on seisnud vähemalt kuus kuud puutumatuna. Neid summasid ei kasutata hoiustamiseks ega investeerimiseks. Niimoodi lihtsalt kontol seistes ei tööta raha ettevõtte heaks, vaid kaotab ajas oma väärtust. Kuigi inflatsioon on stabiliseerunud, jääb selle mõju endiselt tuntavaks – aasta-paari pärast tuleb 1000 eurot maksva seadme eest rohkem raha välja käia. Kas sinu ettevõte on üks neist, kes laseb vabal rahal kontol seista? Või kaalud investeerimist finantsinstrumentidesse? Järgnev info võib otsustamisel abiks olla.
Rahavoo ja likviidsuse hoidmise vajadus
Mõistlik on hoida raha arvelduskontol, kui ettevõte vajab vaba raha lühiajaliselt jooksvate arvete ja laenude tasumiseks või ootamatute kulutuste tegemiseks. Investeerimine võib ettevõtjale küll tulus olla, kuid sama oluline on hoida teatavat likviidsust. Seega tuleks investeeringute ja vaba raha hoidmisel leida sobiv tasakaal.
Viimased poolteist aastat on Eesti pangad maksnud tähtajalistelt hoiustelt Euroopa kõrgeimat intressi. Selle aasta esimese kuue kuuga maksis Swedbank ettevõtetele hoiustelt 43 miljonit intresse.
Ettevõtetele, kelle jaoks on suurem likviidsus oluline ega soovi pikemaajaliselt hoiustada, on võimalik näiteks sõlmida üleöödeposiidi leping. Üleöödeposiidiga broneeritakse kontojääk iga päev kella 22–7 vahel lühikeseks ajaks, mis annab võimaluse preemiaks igapäevaselt laekuvate intresside näol kas eurodes või USA dollarites. Üleöödeposiidiks vajalik kontojääk on vähemalt 30 000 eurot või 100 000 dollarit. Ettevõtted, kelle käive on võrdlemisi aktiivne, võivad seega kaaluda võimalust panna kontol olev raha selliselt tulu teenima.
Üleöödeposiit
Peamine eelis: Vähese või peaaegu olematu riskiga kogumisvõimalus, mis võimaldab teenida intressitulu ning hoida samal ajal likviidsust. Igal hoiustajal on Tagatisfondi seadusega kuni 100 000 eurot riiklikult tagatud.
Peamine nõrkus: Lepingu toimimise jaoks vajaminev miinimumsumma võib mõne kliendi jaoks liiga suur olla.
Võlakirjad – võimalus laenata teisele
Kui ettevõtjal ei ole vajadust hoida raha arvelduskontol, võib laenata selle ka kellelegi teisele ehk osta võlakirju. Võlakirjade kohta saad põhjalikumalt lugeda siit, ent lihtsustatult kokku võttes pakuvad võlakirjad regulaarset rahavoogu ning võivad huvitada ettevõtjaid, kelle silmad paneb särama mobiiliäpis saadud teavitus laekumise kohta ettevõtte arvelduskontole. Intressimaksete sagedus sõltub emitendist. Peale selle on investoril kasutada veel üks käik – võlakirja väärtus võib tõusta või kahaneda ning selle realiseerimisel ehk müümisel, on võimalik teenida kapitalitulu.
Tänasel päeval võib teinekord piisata 100 eurost, et soetada endale võlakiri, mis pakub hoiusega peaaegu samaväärset või isegi kõrgemat teenimisvõimalust. Meie enda kodune võlakirjaturg ehk Nasdaq Tallinn võimaldab investoril valida võlakirjade vahel, mis hetkel pakuvad 3,3–11% suurust aastast tootlust kupongimaksete näol.
Võlakirjad
Peamine eelis: Kindla regulaarsusega rahavoogu pakkuv instrument, mis on madalama riskiga kui aktsiad ja suurema tootlusega kui deposiidid
Peamine nõrkus: Pikaajaliselt väiksema tootlusega kui aktsiad ja riskantsemad kui deposiidid. Lisaks on aktuaalne võlakirjade vähene likviidsus, näiteks Nasdaq Tallinna järelturul toimub vähe tehinguid ning seega võib investoril olla müümisega raskusi.
Fondidega saab osaluse korraga sadades ettevõtetes
Kui ettevõtja soovib osa saada maailma suurimate börsiettevõtete edulugudest, piisab sellest, kui panna Swedbanki internetipangas teele aktsia ostuorder. Milliste ettevõtete osalus paljude hulgast aga valida?
Et otsustamine ettevõtja jaoks lihtsamaks muuta, on loodud erinevad fondid, kuhu on koondatud kindlate kriteeriumite alusel hulk ettevõtteid. Näiteks Swedbanki Robur fondides on võimalik valida oma portfelli konkreetse valdkonna, näiteks IT- või kinnisvarasektori või kindla regiooni ettevõtteid (investeering Euroopa või Aasia populaarseimatesse ettevõttetesse). Fondiinvesteerimise üks suuremaid plusse on hajutatus. Investor ei pea panema mune ühte korvi, mis teoorias võiks anda kindluse lühiajaliste finantsturgude kõikumiste ees.
Fondiinvesteerimise korral toob kasumi (või kahjumi) ettevõtjast investorile kapitali kasv, kuna näiteks Swedbanki Robur fondidest dividendi väljamakseid investori arvelduskontole ei toimu. Fondide aastased tootlused võivad olla väga erinevad, kuid kõige parem võrdluspunkt võiks olla maailma ühe tuntuima indeksfondi S&P 500 tootlus.
Fondid
Peamine eelis: Võimalus saada laiapõhjaline osalus juhtivaate sektori või regiooni ettevõtetes. Tänu hajutatud investeeringutele on võetav risk väiksema volatiilsusega kui üksikaktsia või võlakirja oma. Robur fondidega tehingute tegemine mobiiliäpis on ülimalt mugav ja lihtne.
Peamine nõrkus: Swedbanki Robur fondidel puudub regulaarne automaatne tulu laekumine arvelduskontole. Investeeringute horisont on üldjuhul pikaajaline, mistõttu pole toode sobilik ettevõttele, kellel on vaja hoida tugevat likviidsust.
Veendu, et investeerimine sobib ettevõttele
Aktsiatesse investeerimine sobib pigem pikaajalisele investorile. Aktsiaturgudel on tõusud ja mõõnad, kuid pikaajaliselt on trend olnud tõusujoones. Näiteks USA juhtiva aktsiaindeksi S&P 500 viimase kümne aasta keskmine tootlus on jäänud 12–13% vahele, kohaliku Nasdaq Tallinna sama näitaja on veidi üle 10%.
Aktsiad
Peamine eelis: Võib pakkuda pikaajalist tootlust, näiteks S&P 500 viimase 50 aasta keskmine aastane tootlus on 11,4%; võimalik lühiajaline tootlus.
Peamine nõrkus: Investeeritud raha ei saa kasutada ettevõtte enda kasvuks; võimalik negatiivne tootlus.
Väikeettevõtetel tasuks hoolikalt läbi mõelda oma raha haldamise strateegia ning arvestada sellega, kui suurt osa ettevõtte vabadest vahenditest soovitakse likviidsena igapäevaste kulutuste tarbeks hoida.
Lõpliku investeerimisotsuse teeb iga investor mõistagi ise. Üks olulisemaid psühholoogilise aspekte seejuures on riskitaluvus – kui suurt riski on ettevõtja nõus võtma, et magada rahulikult ja loota, et ettevõtte rahaline väärtus kasvab.
Investeerimisotsus on ka see, kui ettevõtja otsustab teha mitte midagi ja hoida vabu vahendeid lihtsalt arvelduskontol. Samas jätab ta sellega end ilma finantsturu pakutud võimalusest inflatsioonile jalgu jäävat raha kasvatada.
Investeerimisteenuseid pakub Swedbank AS. Tutvu tingimustega ja pea nõu. Käesolevat teavet ei tohiks käsitleda investeerimissoovituse või- nõustamisena ega kutsena osta või müüa väärtpabereid või teha muid tehinguid. Investeeringu väärtus võib ajas nii kasvada kui ka kahaneda. Mineviku tootlus ei viita sarnasele tootlusele tulevikus.
